Rinnangina (angina pectoris)

Kirjeldus

Rinnangina on valu või ebamugavustunne rindkere piirkonnas, mis tekib südame lihasele piisava verevarustuse puudumise tõttu. See ei ole haigus ise, vaid oluline hoiatav sümptom, mis näitab aluseks olevat südame-veresoonkonna haigust, tavaliselt isheemilist südamehaigust. Õigeaegne tuvastamine ja ravimine on elutähtis südamerabanduse ennetamiseks.

Rinnangina on kliiniline sündroom, mida iseloomustab rindkere valu, survetunne, pigistus või põletus. See on tingitud südame lihaskoe hapniku nõudluse ja pakkumise vahelisest tasakaalutusest. Tavaliselt on põhjuseks südame arterite (krooniliste südamearterite) ateroskleroos, mis põhjustab nende ahenemist. Kui süda vajab rohkem hapnikku (nt füüsilise koormuse või stressi ajal), ei suuda ahenenud arterid seda vajadust rahuldada, mis põhjustab isheemiat (hapniku puudust) ja valu. Valu võib kiirgada õlgadesse, kaela, lõualuusse, kätte või selga.

Tüüpilised sümptomid
  • Rindkere valu või ebamugavustunne, mida kirjeldatakse kui survet, raskust, täisolekut või põletust.
  • Valu, mis kiirgab (läheb) vasakule kätte, õlga, lõualuusse, kaela või selga.
  • Lühialaline hingeldus, väsimus või iiveldus.
  • Sümptomid kestavad tavaliselt 1–15 minutit.
  • Sümptomid esinevad sageli füüsilise pingutuse, emotsionaalse stressi või külma ilmaga seoses ja leevenduvad puhkeolekus või nitroglyceriini kasutamisel.
Hädaolukorra märgid (ebastabiilne angina)
  • Tugev, uus või muutuv rindkere valu, mis võib esineda ka puhkeolekus.
  • Sümptomid, mis on sagedasemad, tugevamad või kestavad kauem kui tavaliselt.
  • Valu, mis ei leevene puhkamise või tavapärase nitroglyceriini doosi järel.
  • Sellised sümptomid võivad viidata südamerabanduse ohusse ja nõuavad kohest erakorralist meditsiinilist abi.

Peamine põhjus on südame arterite ateroskleroos, mille puhul arterite seintel koguneb kolesterooli, rasva ja teiste ainete moodustunud plaadid, mis piiravad verevoolu. Rinnanginat võivad esile kutsuda ka südamearterite spasm (kramp) või harvemini teised südamehaigused. Peamised riskitegurid, mis soodustavad arterite ahenemist, on: suitsetamine, kõrge vererõhk (hüpertoonia), kõrgenenud vere kolesterooli tase, diabeet (cukurtõbi), perekondlik südamehaiguste anamnees, liigne kaal või rasvumine, füüsilise tegevuse puudumine, stress ja meessoost. Vanus (meestel üle 45, naistel üle 55) on samuti oluline riskitegur.

Diagnoos põhineb anamneesil (sümptomite üksikasjalikul kirjeldusel) ja mitmetel uuringutel:

  • EKG (elektrokardiogramm): Registreerib südame elektrilist aktiivsust, et avastada isheemia või vanu südamerabandusi.
  • Koormuskateet (nt jooksulinditest või veloergomeetria): Seda tehakse EKG monitoringu all, et jälgida, kuidas süda reageerib füüsilisele koormusele.
  • Südame ultraskõrvastus (ehokardiograafia): Võimaldab hinnata südame struktuuri ja funktsiooni.
  • Vereproovid: Kolesterooli, glükoosi ja muude markerite taseme määramine.
  • Südame angiograafia: Kuldne standard. Lisatakse kontrastaine südame arteritesse ja tehakse röntgenuuring, et visualiseerida arterite ahenemisi ja otsustada ravistrateegia üle.

Ravi eesmärk on leevendada sümptomeid, vähendada südamerabanduse riski ja parandada elukvaliteeti.

1. Elustiili muutused: Suitsetamisest loobumine, tervislik toitumine (vähene sool ja küllastunud rasvad), regulaarne füüsiline aktiivus, kaalulangus ja stressi vähendamine.

2. Ravimid:

  • Nitraadid (nt nitroglyceriin): Kiiresti laiendavad veresooni ja leevendavad valu ataki ajal.
  • Beetablokaatorid: Vähendavad südame löögisagedust ja vere rõhku, vähendades südame hapnikuvajadust.
  • Kaltsiumikanalite blokaatorid: Laiendavad veresooni ja lõdvendavad südame lihast.
  • Aspirin või muud trombiitide takistavad ravimid: Vähendavad vereloendi kleepumist ja arter ummistumise riski.

3. Invasiivsed protseduurid:

  • Angioplastika ja stenti paigaldamine: Ahenenud arter laiendatakse ballooniga ja paigaldatakse stent, et hoida see avatuna.
  • Kroonilise südamehaiguse koronäärne arterite šunteerimine (bypass-operatsioon): Luuakse uus veretee, mis ületab ahenenud arteri.

Konsulteerige oma perearsti või kardiologiga, kui teil esineb uut, seletamatut rindkere valu või ebamugavustunnet, isegi kui see on kerge. Võtke KOHE ühendust hädaabitelefoniga 112 või pöörduge erakorralisse arstiabile, kui teil on järgmised sümptomid, mis võivad viidata südamerabandusele (infarktile):

  • Rindkere valu, mis on tugev, kestab üle 10–15 minuti ega leevene puhkamise või nitroglyceriini järel.
  • Valu, mis on kaasneb hingelduse, külma higistamise, äkksurnuse hirmu, iivelduse või oksendamisega.
  • Valu, mis kiirgab ühe või mõlema kätte, lõualuusse, kaela, kõhtu või selga.
  • Äkiline nõrkus, uimasus või teadvuse kaotus.

Ärge oodake! Kiire meditsiiniline sekkumine on südamerabanduse korral elupäästev.