Pöörleva manseti tendiniit
Kirjeldus
Pöörleva manseti tendiniit on õla üks levinumaid valu- ja põletikulisi häireid, mis mõjutab õlaliigutust võtmekomponenti – pöörlevat mansetit. See seisund põhjustab olulist piinarikast ebamugavust ja võib oluliselt piirada igapäevaseid tegevusi, kui seda õigel ajal ei ravita. Ennetamise ja edukaks ravimiseks on oluline mõista selle tekkepõhjuseid, sümptomeid ja ravivõimalusi.
Pöörleva manseti tendiniit on põletikuline seisund, mis kahjustab õlaliiguse stabiilsuse eest vastutavate nelja kõige olulisema kõõluse (supraspinatus, infraspinatus, teres minor ja subscapularis) kuded. Need kõõlused moodustavad koos nn pöörleva manseti, mis hoiab õlaliiguse pea õlakoja süvendis ja tagab sujuvad pöörlemisliigutused. Põletik tekib tavaliselt nende kõõluste pideva ülekoormuse või mikrovigastuste tagajärjel, põhjustades kudede hüpertroofiat, struktuurilist lagunemist ja valu. Pikaajalisel vältimisel võib tendiniit muutuda krooniliseks ja viia osalise või täieliku kõõluse rebendini, mis nõuab juba kirurgilist sekkumist.
- Sügelik või terav valu õla ülaosas ja eesmises osas, mis võib kiirgada käsivarrele.
- Valu tugevenemine öösel, eriti lamamisel haigestunud õlale.
- Valu, mis tekib või võimendub õla tõstmisel või pööramisel (nt riiete selga panemisel või juukseid harjates).
- Nõrkus käsivarre ja õla piirkonnas, eriti katsel tõsta kätt küljest eemale.
- Piiratud liikuvus õlaliigeses.
- Krägisev või krudisev tunne (krepitatsioon) liigutamise ajal.
- Õla pehmekoe turse või valulikkus kompimisel.
- Valu, mis esineb vaid teatud liigutuste ajal ('valu kaar').
Pöörleva manseti tendiniidi peamiseks põhjuseks on kõõluste korduv mehaaniline koormus või ülepingutus. Riskitegurid jagunevad mitmeks kategooriaks:
- Sport- ja kutsetegevused: Sportlikud tegevused, mis hõlmavad korduvaid peadest kõrgemaid liigutusi (nt tennis, ujumine, käsipall) või füüsiliselt nõudvad tööd (nt maalimine, ehitus).
- Vanus ja degeneratsioon: Kõõluste loomulik vananemine ja hõrenemine alates 40. eluaastast suurendab vigastuste tundlikkust.
- Õla anatoomilised eripärad: Kitsas akromion (õlakoja serv) või kõõluse kaltsiumi ladestused (kaltsifikatsioonid), mis suurendavad hõõrdumist.
- Traumad: Otsene löök õlale või järsk tõmme (nt kukkumine väljasirutatud käele).
- Muud tervisehädad: Süsteemsed põletikulised haigused (nt reumatoidartriit), metaboolsed häired või halb verevarustus kõõlusesse.
Pöörleva manseti tendiniidi diagnoosimine algab põhjaliku anamneesi ja füüsikalise uuringuga, kus hindavad õla liikuvust, jõudu ja valulikke punkte.
Peamised diagnostilised meetodid:
- Füüsikaline uuring: Spetsiaalsed funktsionaalsed testid (nt 'empty can' test, Hawkins' test), mis proovokatsiooniga väljendavad valu ja nõrkust.
- Pildidiagnostika: Ultraheliuuring on esmane meetod kõõluste struktuuri, paksuse ja põletiku hindamiseks. Magnetresonantstomograafia (MRI) võimaldab täpset kõõluste, lihaste ja ümbritsevate pehmekudede visualiseerimist, sealhulgas rebendeid. Röntgenuuring välistab luumuutused või artroosi.
- Diagnostilised pihustused: Kohalik tuimestusravimi süstimine pöörleva manseti piirkonda, mis valu vähenemine kinnitab diagnoosi.
Ravi on astmeline ja sõltub haiguse raskusastmest. Enamus juhtudest ravitakse konservatiivselt.
Mitteseotud ravi:
- Puhkus ja modifikatsioon: Välditakse valu tekitavaid liigutusi, kasutatakse õla toetust vajadusel.
- Ravimid: Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID-id) valu ja põletiku leevendamiseks.
- Füsioteraapia: Süvitsi suunatud harjutused õla stabilisaatorite tugevdamiseks, liikuvuse taastamiseks ja koordinatsiooni parandamiseks.
- Süsteravi: Kortikosteroidide pihustused põletikulise valu kiireks kontrollimiseks (piiratud arv kordi aastas).
Kirurgiline ravi: Kaalutakse juhul, kui 3-6 kuu jooksul konservatiivne ravi ei anna tulemusi või on täielik kõõluse rebend. Levinuim protseduur on artroskoopia, mille käiga eemaldatakse kahjustunud kudede osi, laiendatakse ruumi õlakoja all (akromioplastika) või õmmeldakse rebend kokku.
Õlgade valu ei ole normaalne, ja ennetähtaegne sekkumine võib ära hoida pikaajalisi tüsistusi.
Pöörduge ortopeedi või perearsti juurde, kui:
- Õla valu kestab üle nädala, hoolimata puhkusest ja ise ravimist.
- Teil on oluline nõrkus käes või raskused igapäevaste liigutuste sooritamisel.
- Valu on järsk ja tugev pärast traumat (nt kukkumist).
- Teil on öine valu, mis häirib und.
Koheselt EMOsse, kui:
- Valu on väljakannatamatu ja kaasneb õla deformatsioon.
- Tekib äkiline ja täielik liikumatus õlaliigeses koos terava valu ja tundetusega käsivarre või sõrmede piirkonnas (võib viidata suurele rebendile või närvikahjustusele).