Keskne unepnea (Apnoea centralis somni)

Keskne unepnea on keskse närvisüsteemi häire põhjustatud uneapnoe vorm. Hingamise kontrolli keskus ajutüves (medulla oblongatas) ei suuda öösel regulaarselt aktiveerida rindkere ja diafragma lihaseid, mis viib hingamiskäikude lakkamisele 10 sekundit või kauem. See on oluline eristada obstruktiivsest unepneest, kus hingamisteed on füüsiliselt sulgunud, kuivõrd keskse unepnea puhul on hingamisteed avatud, kuid hingamismuskli ei saa käsklust hingata. Häire võib esineda iseseisvalt või olla seotud teiste tervisehädadega, näiteks südamepuudulikkusega või aju tüvest kahjustusega.

Keskse unepnea peamine põhjus on aju tüve või hingamiskeskuse funktsionaalne või struktuurne häire. Hingamise automaatne reguleerimine on katkenud. Peamised riskitegurid ja seotud seisundid hõlmavad:

• Südame-veresoonkonna haigused: Eriti südamepuudulikkus (Cheyne-Stokesi hingamisega), milles vere ringlus aeglustub ja vabaneb keemilised signaalid, mis segavad hingamist.
• Neuroloogilised kahjustused: Insult, ajukasvaja, infektsioonid või trauma ajutüve piirkonnas.
• Kõrge kõrgus: Kiire kõrgusele tõusmisel võib tekkida ajutine keskne unepnea kohanemise tõttu.
• Ravimid: Opioidid, narkootilised valuvaigistid või tuimestid, mis suruvad hingamiskeskust.
• Eluviis: Alkoholi tarbimine enne magamaminemist võib hingamist veelgi pidurdada.
• Idiopaatiline keskne unepnea: Harv juhtum, kus konkreetset põhjust ei leita.

Keskse unepnea kindlakstegemiseks on kuldstandardiks öine polüsomnograafia (PSG). Selle käigus jälgitakse laboratooriumis patsiendi unet, registreerides ajulaineid (EEG), silmalihaste liigutusi, lihaspinge, rindkere liikumist, õhuvoolu nina ja suu kaudu, hapnikuküllastust veres (pulsoksimetria) ja südame rütmi. PSG näitab iseloomulikke perioode, mil hingamislihaste töö lakkab koos hingamisvoo peatumisega. Arst võib soovitada ka kodust unetesti, kuid see ei pruugi olla keskse unepnea jaoks sama täpne. Lisaks tehakse põhjalik neuroloogiline ja kardioloogiline uuring (sh südame ultraheli) võimalike aluseks olevate haiguste tuvastamiseks.

Ravi keskse unepnea korral on suunatud põhihaiguse parandamisele ja hingamise stabiliseerimisele öösel.

• Positiivse õhurõhu terapija (PAP): See on sageli esmane ravi. Pidevat positiivset õhurõhku (CPAP) kasutatakse harva, sest see ei aita hingegevuse puudulikkusel. Selle asemel kasutatakse adaptiivset servoventilatsiooni (ASV) või bilevel-PAPi (BiPAP) seadmeid, mis aktiivselt toetavad hingamist, imiteerides loomulikku hingamistsüklit.
• Hapnikuravi: Alumise hapnikutaseme korral võib öine hapnik lisandumine olla abiks.
• Ravimiravi: Mõnikord võib arst määrata ravimeid, mis stimuleerivad hingamiskeskust (nagu acetasoolamiid), eriti kõrge kõrguse unepnea puhul.
• Põhihaiguse ravi: Südamepuudulikkuse optimaalne ravi võib oluliselt parandada keskse unepnea sümptomeid.
• Elustiili muutused: Kaalulangus, alkoholi ja rahustite vältimine enne magama heitmist.

Võta ühendust arstiga, kui sina või sinu magamiskaslane märkate järgmisi muresid tekitavaid märke:

• Hingamise korduvat peatumist öösel, millele järgneb lämbumistunne või äkiline ärkamine.
• Valjust köha või lämbumistunne, mis äratab öösel.
• Pidevat ja talumatut päevast väsimust või juhuslikku magamist tööl või autoga juhtides, hoolimata piisavast öise unest.
• Äkkelist raskust hingamisega või ärkamist hapuvoodi tundega.
• Kui teil on diagnoositud südamepuudulikkus, insult või muud neuroloogilised haigused ja teil on ülalkirjeldatud unehädad.

Keskne unepnea võib olla eluohtlik seisund, mis nõuab õigeaegset diagnostikat ja ravi.