Elavhõbe kuses

Kvantitatiivne · µg/L

Normaalsed väärtused

Elavhõbe kuses normid

Üldine

Tavapärane referentsvahemik üldpopulatsiooni puhul on alla 10 µg/L (mikrogrammi liitri kohta) või 50 nmol/L. Mõned laborid võivad kasutada rangemaid piirväärtusi, näiteks alla 5 µg/L.

Mehed

Normid meestel on sarnased üldistatud vahemikega, kuid võivad olla pisut kõrgemad töökeskkonna riskiga seotud elukutsete puhul.

Naised

Naiste puhul on normid samuti sarnased. Raseduse ajal võidakse soovitada veelgi madalamaid väärtusi (<5 µg/L) loote kaitseks.

Näitaja kohta

Elavhõbe kuses on laboratoorset test, mis mõõdab elavhõbeda kontsentratsiooni uriinis. See annab väärtuslikku teavet võimaliku elavhõbeda kokkupuute või mürgistuse kohta organismis. Testi tulemusi kasutatakse nii töötervishoiu kui ka klinilise toksikoloogia kontekstis.

Mis on Elavhõbe kuses?

Funktsioon ja olemus

Elavhõbe (keemiline sümbol Hg) on raskmetall, mis on toksiline eriti närvisüsteemile, neerudele ja seedekulglaile.
Organismis võib esineda erinevaid vorme: elementaarne elavhõbe, anorgaanilised ja orgaanilised ühendid (nt metüül-elavhõbe).
Elavhõbe eritub peamiselt uriini kaudu, mistõttu uriinisisalduse mõõtmine on oluline kokkupuute hindamiseks.

Päritolu ja allikad

Looduslikud allikad: vulkaaniline tegevus, kivisöe põlemine.
Inimtegevusest põhjustatud allikad: teatud tööstusharud (nt kulla kaevandamine, kloor-alkali tootmine), mõned vanad termomeetrid ja manomeetrid, dentalamalgam (hambaplommid), mõned kalad (eriti suured röövkalad).

Ettevalmistus ja protseduur

Protseduur

Proovi võtmine: Kogutakse 24-tunnine uriin või üksik uriiniportsoon (eelistatakse hommikust keskmist voogu).
Hoiustamine: Proov peaks olema kogutud spetsiaalsesse kontsenteerimist takistavasse anumasse ja hoiustatud külmkapis enne laborisse saatmist.
Analüüs: Laboris määratakse elavhõbeda sisaldus tavaliselt aatomabsorptsiooni spektromeetria (AAS) või induktiivselt seotud plasma mass-spektromeetria (ICP-MS) meetodil.

Ettevalmistus

Enne proovi kogumist tuleks vältida teatud kalade (nagu haug, tuur ja ahven) tarbimist 2-3 päeva jooksul.
Tuleb teatada arstile kõigist võetavatest ravimitest ja toidulisanditest.
24-tunnise uriini kogumisel tuleb täpselt järgida juhiseid, alustades ja lõpetades õigel ajal.

Kõrge Elavhõbe tase kuses (põhjused)

Professionaalsed ja keskkonnamõjud

Tööstuslik kokkupuude: kulla- ja hõbeda kaevandamine, termomeetrite tootmine, kloori tootmine.
Pikaajaline kokkupuude elavhõbeda aurudega (näiteks halvasti ventileeritud tööruumides).

Meditsiinilised ja toitumuslikud põhjused

Suurte merereokalde (eriti haugi, tuura, vaalu) sagedane tarbimine.
Dentalamalgam-plombide olemasolu suus (eriti palju vanu plaate).
Mõnede rahvuslike või alternatiivravimeetodite kasutamine, mis sisaldavad elavhõbet.
Harva: mõned vaktsiinid või ravimid, mis sisaldasid tiomersaali (elavhõbeda ühendit).

Madal Elavhõbe tase kuses

Tähendus

Madal või tuvastamatu elavhõbeda tase uriinis on normaalne ja soovitav, mis näitab puudulikku või vähest kokkupuudet selle toksilise metalliga.
Madalad väärtused ei ole kliiniliselt murettekitavad, vaid pigem näitavad head seisundit.

Indikatsioonid: millal tehakse Elavhõbe kuses testi?

Kahtlus mürgistusse või kokkupuudele

Sümptomid nagu väsimus, peavalu, närvikahjustuse märgid (näiteks käte värin, meelemuutused), neeruprobleemid.
Teadaolev professionaalne või keskkondlik kokkupuude elavhõbedaga.
Töötervishoiu seire tööstusettevõtetes, kus on risk elavhõbeda aurude sissehingamiseks.

Spetsialistid, kes võivad testi tellida

Toksikoloog: spetsialiseerunud mürgistuste ja keemiliste kokkupuudete hindamisele.
Perearst või sisearst: esmase sümptomite hindamise ja edasijuhtimise korral.
Töötervishoiu arst: töökeskkonna riskide seireks.