Autonoomse närvisüsteemi uuring
Autonoomse närvisüsteemi uuring on diagnostiline protseduur, mille eesmärk on hinnata sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi talitlust. See aitab tuvastada häireid, mis võivad põhjustada südame löögisageduse, vererõhu, seedimise, higistamise või kehatemperatuuri reguleerimisega seotud sümptomeid. Uuring võib sisaldada mitmeid teste, mis jälgivad organismi reaktsioone erinevatele stimulitele.
- Hindab autonoomse närvisüsteemi (ANS) funktsionaalset seisundit.
- Mõõdab keha automaatseid reaktsioone, nagu südame löögisagedus, vererõhk, higistamine ja pupillide reageerimine.
- Kasutatakse autonoomse neuropaatia, sünkoobi või ortostaatilise hüpotensiooni diagnoosimiseks.
- Kardiovaskulaarne testimine (nt südame löögisageduse muutused hingamise ajal)
- Hingamistesti (nt Valsalva manööver)
- Tilt-laual test (kallutustest) ortostaatilise intolerantsi hindamiseks
- Kvantitatiivne sudoorimetria (higistamise test)
- Patsient asetatakse tavaliselt lamamise asendisse või kallutatakse erilisele lauale (tilt-test).
- Keha erinevatele osadele (nt käed, jalad) paigaldatakse elektroodid või andurid südame löögisageduse, vererõhu ja nahajuhtivuse registreerimiseks.
- Arst või tehnik sooritab erinevaid stimule, näiteks palub patsiendil sügavalt hingata, köhida või muuta keha asendit.
- Uuring kestab tavaliselt 30–90 minutit, olenevalt testide ulatusest.
- Enne uuringut tuleb vältida suitsetamist, kofeiini ja alkoholi vähemalt 4–6 tundi.
- Mõned ravimid (nt vererõhu- või südameravimid) võidakse paluda ajutiselt katkestada, kuid ainult arsti juhisel.
- Soovitatav on kanda mugav riietus.
- Uuringuks tuleb tulla puhkeolekus, mitte liiga väsinuna.
- Püsiv südamepekslemine (tahhükardia)
- Kõrge vererõhk (hüpertensioon)
- Liigne higistamine (hüperhidroos)
- Võib viidata kroonilisele stressile, feokromotsütoomile või teatud neuroloogilistele häiretele.
- Ebanormaalselt aeglane südame löögisagedus (bradükardia) stiimulitele
- Seedeprobleemid (nt gastroparees)
- Probleemid kusetegevusega
- Levinud autonoomse neuropaatia korral (nt diabeetiline neuropaatia).
- Vererõhu järsk langus püstiseisundi võtmisel (ortostaatiline hüpotensioon)
- Südame löögisageduse liigne tõus püstiseisundi võtmisel (posturaalne ortostaatiline tahhükardia sündroom - POTS)
- Põhjustab peapööritust, minestamistundmust või ägedat väsimust.
- Korduvad minestamise või peapöörituse episoodid (sünkood)
- Püsiv või ebanormaalne väsimus
- Südame löögisageduse või vererõhu järsud kõikumised
- Häired higistamises (liigne või puudulik higistamine)
- Seedehäired ilma selge põhjuseta
- Kuseerituse probleemid
- Autonoomne neuropaatia (eriti diabeediga seotud)
- Parkinsoni tõbi või multipsüsteematroofia (MSA)
- Perifeersete närvikahjustuste olemasolu
- Pärast raske COVID-19 haigestumist (pikaajalise COVID-i sümptomid)
- Neuroloog – juhib uuringut ja tõlgendab tulemusi
- Kardioloog – hindab südame ja veresoonkonna reaktsioone
- Endokrinoloog – kui kahtlustatakse hormonaalseid põhjuseid
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
3Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!