Hägune nägemine

Kirjeldus

Hägune või ebamäärane nägemine on tavaline tervisehäire, mis võib tekitada muret, kuid mille põhjused on väga erinevad.

Hägune nägemine on nägemishäire, kus ümbrus ei ole selge ja terav, vaid näib udune, summutatud või fookuseta. See võib ilmneda ühes või mõlemas silmas ning võib olla püsiv või hooajaline. Põhjus võib olla nii lihtne kui silmade väsimus kui ka tõsine silma- või süsteemne haigus.

Sagedased ja enamasti ohutud põhjused
  • Silmade väsimus pikalt ekraani (arvuti, telefon) ees istumisest
  • Ebapiisav või liiga ere valgustus tööruumis
  • Refraktsioonihäired: lühinägevus, kaugnägevus, vananägevus (presbüopia)
  • Silmade kuivus tänu pisaravedeliku vähesele eritumisele
  • Krooniline stress või väsimus
Tõsisemad seisundid või haigused
  • Katarakt (kääbik): silma läätse läbipaistvuse vähenemine
  • Glaukooma (silmamurdsus): silmasisese rõhu tõus, mis kahjustab nägemisnärve
  • Siliavõrgu (retina) probleemid, näiteks diabeetiline retinopaatia või retiini eraldumine
  • Kollatäpi (makula) degeneratsioon
  • Ajuvähk, insult või ajukasvaja, mis võib mõjutada nägemiskeskust
  • Silmade või silmanärvi põletikulised või infektsiooshaigused (näiteks neuriit)
  • Süsteemsed haigused nagu diabeet või kõrge vererõhk

Kui hägune nägemine on kerge ja ilma muude murettekitavate sümptomiteta, võid proovida järgmist: Puhka silmi – võta regulaarsed pausid ekraani eest (20-20-20 reegel: iga 20 minuti järel vaata 20 sekundit 20 jala kaugusele). Tagada töö- ja lugemispinnal piisav ja õige valgus. Kasuta silmade kuivuse korral niisutavaid silmatilkasid ("kunstlikke pisaraid"). Kui kannad prille või kontaktläätsesid, veendu, et need on korras ja retsepti järgised. Väldi alkoholi tarbimist ja joo piisavalt vett. Kui sümptomid püsivad või halvenevad, konsulteeri silmaarstiga.

Vajadus kiireks meditsiiniliseks abiks (pöördu EMO-sse):
  • ÄKILINE ja täielik või osaline nägemise kaotamine ühes või mõlemas silmas
  • JÄRSK nägemise halvenemine, mis ei parane
  • Väga TUNGEV silmavalu, eriti koos iiriseringi punetuse või nägemise hämardumisega
  • Äkiline nägemine KAHEKORDSEKS (diploopia)
  • Välgunägemised, lendlevad täpid või varju teke nägemisväljas (nagu eesriie)
  • Sümptomitega kaasnev TUNGEV PEA- või NÄOVALU, iiveldus, oksendamine
  • Näo loidus, kõne segasus või keha ühepoolne nõrkus (insulti märgid)
  • Pärast silma või pea TRAUMAT tekkiv hägune nägemine
Pöördu silmaarsti (oftalmoloogi) juurde plaanipäraselt, kui:
  • Hägune nägemine halveneb järk-järgult
  • Sümptomid segavad igapäevast tegevust (näiteks sõidu-, töö- või lugemisvõime)
  • On diabeedi või kõrge vererõhu anamnees
  • Perekomas on tõsiseid silmahaigusi (näiteks glaukooma)