Emakakaela düsplaasia (CIN – Cervical Intraepithelial Neoplasia)

Kirjeldus

Emakakaela düsplaasia on enneaegsete, ebanormalsete rakkude teke emakakaela limaskesta pinna- või aluskihtides. See on oluline haiguseseisund, sest see võib olla eelkuritekkeline ja tänapäeval on see vältimatu ning tõhusalt ravitud tänu regulaarsele skriiningule. Diagnoosimine ja õigeaegne sekkumine on võtmetähtsusega emakakaelavähki ennetavas.

Mis on Emakakaela düsplaasia?

Emakakaela düsplaasia, tuntud ka kui emakakaela intraepiteelne neoplaasia (CIN), on patoloogiline seisund, mille puhul emakakaela limaskesta rakud muutuvad ebanormaalseteks. Need muutused ei ole veel vähk, kuid nad näitavad suurenenud riski arenguks emakakaelavähiks aja jooksul. Düsplaasia klassifitseeritakse kolme astmesse (CIN 1, CIN 2, CIN 3) sõltuvalt sellest, kui sügavalt epiteeli kihtidesse ebanormaalsed rakud on tunginud. CIN 1 tähistab kerget muutust ja võib sageli iseenesest tagasi pöörduda, samas kui CIN 3 on raske düsplaasia, mis peaaegu alati edasi areneb invasiivseks vähiks, kui seda ei ravita. Protsess on tavaliselt aeglane, võttes aastakümneid, mis annab palju aega tuvastamiseks ja ravimiseks.

Sümptomid

Varased ja levinud tunnused

Enamasti puuduvad tähelepanuväärsed sümptomid. Düsplaasia avastatakse peaaegu alati rutiinse emakakaelatsütoloogilise uuringu (Pap-smear) käigus.
Väga harva võivad esineda ebanormaalsed veritsused, näiteks suhtlemisel järelveritsus või tsüklitevahelised veritsused.
Kroonilist valu või muid tavalisi vähimärke ei esine.

Täpsemad märgid (enamasti seotud edenenud staadiumiga või teiste infektsioonidega)

Tavalisele mustrile mittevastavad limasekretsioonid.
Väga edenenud juhtudel, mis on arenenud vähiks, võivad tekkida põie- või pärasoolefunktsioonihäired, põhjavalu või kaalulangus, kuid need ei ole düsplaasia iseloomulikud tunnused.

Põhjused ja riskitegurid

Peamine põhjus emakakaela düsplaasiale on püsiv nakkus kõrge riskiga inimese papilloomiviiruse (HPV) tüvedega, eelkõige HPV 16 ja 18. Ligikaudu 99% emakakaela düsplaasia ja vähijuhtudest on seotud HPV-ga. Viirus muudab rakkude normaalset jagunemist ja kasvu. Teised riskitegurid suurendavad nakkuse püsivust või keha vastuse nõrgenemist: suitsetamine (kahjustab emakakaela kaitsepiirangut), immuunsüsteemi nõrgenemine (nt HIV, immunosupressiivsed ravimid), varane seksuaalelu algus, paljud seksuaalpartnerid, teised suguhaigused (nt herpes simplex, klamüdia) ja pikaajaline kasutamine hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid. Geneetiline eelsoodumus võib samuti mängida rolli.

Diagnostika

Diagnoos põhineb samm-sammulisel lähenemisel:

1. Emakakaelatsütoloogia (Pap-test): See on skriingu- või esmadiagnostika meetod. Paberile võetakse proov emakakaela rakke, mida analüüsitakse mikroskoobi all ebanormaalsuste osas.

2. Kolposkoopia: Kui Pap-test näitab ebanormaalsusi, tehakse kolposkoopia. Günökoloog vaatleb emakakaela spetsiaalse suurendusklaasiga (kolposkoop), otsides ebanormaalseid alasid.

3. Biopsia: Kolposkoopia ajal võetakse väikeseid kudedeproove (biopsia) kahtlasematest aladest. See on kuldstandard düsplaasia kindlaks tegemiseks ja selle raskusastme määramiseks (CIN 1, 2, 3).

4. HPV-DNA test: See võib olla osa skriingust või teha koos Pap-testiga, et tuvastada kõrge riskiga HPV tüvede olemasolu.

5. Kooniline eemaldamine (konisatsioon): Mõnikord kasutatakse seda nii diagnostilise kui ka terapeutilise protseduurina, et eemaldada suurem kudedetükk süvema analüüsi jaoks.

Ravi

Ravi valik sõltub düsplaasia raskusastmest (CIN astme), naise vanusest, sünnitusoovistest ja üldisest terviseseisundist.

CIN 1 (kerge düsplaasia): Enamasti ei nõua spetsiaalset ravi, vaid vaatlusjärgne jälgimine („aktiiine jälgimine“). Korduvad Pap-testid või HPV-testid 6-12 kuu järel, sest enamik juhtudest laheneb iseenesest immuunsüsteemi toimel.

CIN 2 ja 3 (mõõdukas kuni raske düsplaasia): Nõuab tavaliselt ravi, et eemaldada ebanormaalsed rakud ja ennetada vähki. Peamised meetodid on:
Ebanormaalse koe eemaldamine: Protseduurid nagu LEEP (Loop Electrosurgical Excision Procedure) või küütrikuur (või kooniline eemaldamine), kus haigusega kahjustatud kude eemaldatakse.
Ablatiivsed meetodid: Kahjustatud kude hävitatakse külmraga (krüoteraapia) või laseriga. Need meetodid sobivad hästi piiratud muutuste korral.

Pärast ravi on väga oluline järgnev kontroll (järgneva 6-24 kuu jooksul), et veenduda, et düsplaasia on täielikult eemaldatud ega ole taas kujunenud. HPV vaktsineerimine on soovitatav nii enne kui pärast ravi, et kaitsta uute kõrge riskiga HPV tüvede eest.

Millal pöörduda arsti poole?

Iga naise jaoks on kriitilise tähtsusega osaleda **regulaarsetes emakakaelavähi skriinguprogrammides** (Pap-test), sõltumata sümptomitest. Eestis on soovitus teha test iga 3-5 aasta järel alates 30. eluaastast.
**Hädaolukorrad (punased lipud)**, mis nõuavad kohest günökoloogi kontsultatsiooni: ebanormaalsed vaginaalsed veritsused (eriti suhtlemise järel), püsivad või halvasti lõhnavad eritised, vaheveritsused.
Kui olete saanud **epatavalise Pap-testi tulemuse**, ärge paanitsege, kuid järgige arsti juhiseid kolposkoopia ja/või biopsia jaoks.
Kaaluge **HPV vaktsineerimist**, eriti kui te olete noorem. See on kõige tõhusam ennetusmeede, kuid ei asenda skriingut.