verejooks menstruatsioonide vahel
Kirjeldus
Verejooks menstruatsioonide vahel (intermenstrueelne veritsemine) on emakas esinev veritsemine, mis ei ole seotud tavapäraste kuukautistega. See võib olla nõrk või mõõdukas, esineda üksikult või korduvalt ning olla seotud erinevate põhjustega.
Verejooks menstruatsioonide vahel on veritsemine emaka limaskestast, mis toimub tavapäraste menstruatsioonitsüklite vahel. Normaalses tsüklis hormonaalsed muutused (östrogeen ja progesteroon) reguleerivad emaka limaskesta paksenemist ja varisemist menstruatsiooni ajal. Kui see tasakaal häirub, võib tekkida veritsus ka tsükli vahepeal. See võib olla reaktsioon kehas toimuvatele muutustele, nagu hormonaalsed kõikumised, emaka limaskesta struktuurierinevused või teised tervisehädad.
- Ovulatsioon: Mõnel naisel võib ovulatsiooni ajal esineda kerget veritsust või niristamist.
- Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid: Tablettide, spiralide või teiste hormonaalsete meetodite algus või vahetamine võib põhjustada kohalikke veritsusi.
- Stress ja väsimus: Püsiv stress võib häirida hormonaalset tasakaalu ja põhjustada veritsust.
- Emaka limaskesta polüübid või fibroomid: Need healoomulised kasvajad võivad põhjustada ebaregulaarset veritsust.
- Kilpnäärme talitlushäired: Hüpo- või hüpertüreoos võib mõjutada menstruatsioonitsüklit.
- Põletikulised vaagnahaigused: Nakkused emaka- või munasarjades võivad põhjustada valu ja veritsust.
- Endometrioos: Emaka limaskesta sarnase koe kasv väljaspool emakat võib põhjustada valu ja ebaregulaarset veritsust.
- Ema- või emakakaelavähk: Vähi varajased vormid võivad avalduda just verejooksuna tsükli vahel.
- Hormonaalsed häired, näiteks munasarjade tsüstid või hüpofüüsi probleemid.
- Raseduse tüsistused: Varane rasedus, ektoopiline (õigest kohast väljaspool asetsev) rasedus või äpardunud rasedus võivad avalduda verejooksuna.
- Veritsushäired või vererikked: Haigused, mis mõjutavad vere hüübimist.
Kui verejooks on kerge ja ilma tugeva valuta, võite proovida järgmist:
1. Puhka: Vähenda füüsilist koormust ja võimaldud kehale puhata.
2. Joo piisavalt vedelikku: Hüdratatsioon aitab üldist tervist toetada.
3. Kasuta valuvaigisteid: Ibuprofeen või paratsetamool võib aidata valu ja põletikulähet vähendada. Välti aspiriini, kuna see võib veritsust suurendada.
4. Jälgi veritsust: Pane kirja veritsuse algus, kestus, intensiivsus ja kaasnevad sümptomid. See aitab arstil diagnoosi panna.
5. Välti suitsetamist ja liialdatud alkoholi tarvitamist: Need võivad veritsust soodustada.
Kui veritsus on kerge ja lõpeb iseenesest, võib see olla ajutine häire. Siiski on oluline arsti konsultatsioon, et välja selgitada põhjus.
- Väga tugev veritsus, kus tampoon või sidemik täitub 1-2 tunni jooksul või tekivad suured verehüüdid.
- Tugev, terav valu kõhus või vaagnapiirkonnas, eriti kui see käib kaasa pearingluse või teadvuse hägustumisega.
- Kahtlus raseduse kohta koos valu või veritsusega (võib viidata ektoopilisele rasedusele).
- Kõrge palavik (üle 38°C) koos valu või lõhnava eritisega, mis võib viita infektsioonile.
- Pidev veritsus, mis kestab kauem kui 7 päeva või on sagedasem kui iga 3 nädala tagant.
- Veritsus peale menopausi (üle aasta pärast viimaseid menstruatsioone).