Vaheajaline verejooks
Kirjeldus
Vaheajaline verejooks on veritsus emakaõõnest, mis esineb menstruatsioonide vahel. See võib olla nõrk või mõõdukas, värvuselt pruunikast punaseeni, ja võib kaasneda kõhuvaluga või olla valuta. Vaheajaline verejooks ei ole haruldane; paljud naised kogevad seda elu jooksul vähemalt korra. Kuigi see võib olla kahjutu, võib see olla ka märk tõsisemast seisundist, seega on oluline jälgida sümptomeid ja vajadusel konsulteerida arstiga.
Vaheajaline verejooks (ka intermenstruaalne veritsus või metrorrhagia) on veritsus, mis esineb kahe regulaarse menstruatsiooni vahel. Erinevalt menstruatsioonist, mis on tsükliline ja eeldatav, võib vaheajaline verejooks ilmneda juhuslikult, olla erineva hulga, kestuse ja värvusega (pruunikas vana veri kuni heledapunane värske veri). Füsioloogiliselt on menstruatsioonitsükkel jagatud kaheks faasiks: follikulaarfasiks ja luteaalfasiks. Follikulaarfasis toodetakse östrogeeni, mis põhjustab emaka limaskesta (endometriumi) kasvu. Ovulatsiooni ajal (umbes tsükli keskel) vabaneb munarakk, mis mõne naise puhul võib põhjustada kerget veritsust – seda nimetatakse ovulatsiooniveritsuseks. Pärast ovulatsiooni hakkab kollaskeha tootma progesterooni, mis stabiliseerib endometriumi. Kui hormonaalne tasakaal on häiritud (nt östrogeeni liiga palju või progesterooni liiga vähe), võib endometrium ebaregulaarselt verd jooksma hakata. Lisaks hormonaalsetele mehhanismidele võivad põhjuseks olla struktuursed muutused emakas (nagu polüübid, fibroomid, adenomüoos või endometrioos), põletikulised protsessid, infektsioonid või trauma (nt pärast suhtlemist). Vaheajaline verejooks võib olla ka varajase raseduse märk (implantatsiooniveritsus) või rasedusprobleemide märk (nt ektoopiline rasedus). Seetõttu on oluline hinnata ka teisi sümptomeid ja olukorda. Üldiselt peaks iga ebaregulaarne veritsus olema põhjalikult uuritud, et välistada tõsised tervisehäired.
- Stress ja väsimus: püsiv stress suurendab kortisooli taset, mis võib häirida suguhormoonide tootmist ja põhjustada ebaõigeaegset veritsust.
- Hormonaalsed muutused: näiteks puberteedis või menopausi üleminekuperioodil (perimenopaus) on hormonaalsed kõikumised tavapärased ja võivad põhjustada ebaregulaarset veritsust.
- Ovulatsioon: umbes 20% naistest kogeb ovulatsiooni ajal kerget veritsust, mis on seotud munaraku vabanemisega ja hormonaalse langusega.
- Rasedus: varajases raseduses võib esineda implantatsiooniveritsus, kui viljastatud munarakk kinnitub emaka limaskesta; samuti võib verejooks olla varajase raseduse katkemise märk.
- Sünnituskontrolli vahendid: hormonaalsed rasestumisvastased tabletid, spiral, implantaadid või süstid võivad esimesel kuul põhjustada läbimärgumist või ebaõigeaegset veritsust; kui see kestab, tuleb arstiga konsulteerida.
- Endometrioos: emaka limaskesta kude, mis kasvab väljaspool emakat, võib põhjustada valu ja ebaregulaarset veritsust.
- Emaka või emakakaela vähk: vähkkasvajad võivad põhjustada veritsust, eriti pärast suhtlemist või vahepealset veritsust; oluline on välistada vähk, eriti kui veritsus on pidev.
- Emaka polüübid või fibroomid: need heaolulised kasvajad võivad suureneda ja põhjustada veritsust; fibroomid võivad olla sümptomitud või mitte.
- Suguhaigused: nakkused nagu klamüüdia, gonorree või trihhomonass võivad põhjustada põletikku ja veritsust; need nõuavad ravi.
- Rasedusega seotud probleemid: ektoopiline rasedus (väljaspool emakat) võib põhjustada tugevat valu ja veritsust; spontaanabort (abor) on samuti põhjustaja.
- Vere hüübimishäired: haigused nagu Willebrandi tõbi või trombotsütopeenia võivad põhjustada liigset veritsust.
Kui teil on vaheajaline verejooks, võivad mõned meetmed aidata sümptomeid leevendada. Esiteks, puhka piisavalt: väsimus ja stress võivad veritsust süvendada, seega proovige vähendada pinget meditatsiooni, kerge jõutreeningu või hobide kaudu. Teiseks, jooge palju vedelikke: veega hüdratatsioon aitab hoida vererõhku stabiilsena ja toetab keha talitlust. Kolmandaks, kasutage valu leevendamiseks mittesteroidsed põletikuvastaseid vahendeid (NSAID), nagu ibuprofeen või naproksen; need aitavad vähendada veritsust ja valu, kuid ärge kasutage neid pikka aega ilma arsti nõueta. Neljandaks, jälgige veritsust: pidage päevikut, kuhu märgite veritsuse alguse, kestuse, hulga (padjade arv) ja kaasnevad sümptomid; see on väärtuslik teave arstile. Viiendaks, sööge tervislikult: toit rikas rauast (näiteks spinat, liha, oad) ja C-vitamiinist (sidrunid, apelsinid) aitab vältida aneemiat. Kuuendaks, väldige suitsetamist ja alkoholi: need ained võivad veresooni laiendada ja veritsust suurendada. Seitsmendaks, kui kasutate hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid, ärge lõpetage neid äkitselt; kui veritsus jätkub, rääkige arstiga alternatiividest. Kaaluge rauapreparaate, kui veritsus on pikaajaline, kuid enne nende võtmist konsulteerige arstiga. Lõpetuseks, kui veritsus ei vähene mõne päeva jooksul või muutub tugevamaks, ärge viivitage arsti poole pöördumisega. Tavaliselt on vaheajaline verejooks kahjutu, kuid võib olla aluseks oleva terviseprobleemi märk, seega ärge jätke seda tähelepanuta.
- Väga tugev veritsus: kui teil on vaja vahetada maksimaalse imavusega hygiene padja või tampooni iga tunni järel mitu tundi järjest, või kui teil on suuri verehüppeid; see võib viidata eluohtlikule verekaotusele.
- Tugev kõhuvalu: eriti ühekülgne terav valu, mis võib olla märk ektoopilisest rasedusest, munasarja pöördumisest või muust kõhuõõne katastroofist.
- Kõrge palavik (üle 38°C): palavik koos veritsusega võib näidata emaka- või munasarjapõletikku (PID) või muud infektsiooni.
- Pearinglus, nõrkus, teadvuse kaotus: need on märgid aneemiast või šokist suure verekaotuse tõttu; vajate kohese abi.
- Kahtlus raseduse olemasolu kohta: kui teil on hilinenud menstruatsioon või rasedustest on positiivne, ja ilmneb veritsus, võib see olla ektoopiline rasedus või spontaanabort, mis vajab kiiret hindamist.
- Veritsus pärast menopausi: igasugune veritsus pärast menopausi (kui menstruatsioonid on lõppenud) on ebanormaalne ja tuleb välistada vähk.
- Muud mured: kui veritsus on pidev, kestab üle nädala või kaasneb kaalulangus, väsimus või muud sümptomid, ärge oodake. Pöörduge kiireloomulisse arstiabi või kõnelege perearstiga samal päeval.