Ebatavaline veritsemine (hemorraagia)
Kirjeldus
Ebatavaline veritsemine ehk hemorraagia on liigne vereeritus, mis võib ilmneda kas keha sees (sisemine) või väljaspool keha (väline). See ei ole tavaline keha reaktsioon, vaid sümptom, mis võib viidata aluseks olevale terviseprobleemile.
Ebatavaline veritsemine on seisund, kus vereringe kahjustub või häirub, põhjustades vere kaotust, mis ületab normaalset traumaatilist või füsioloogilist reaktsiooni. Veri võib voolata veresoonest, arterist, veenist või kapillaarist. Keha kasutab tavaliselt koagulatsioonimehhanisme (vere hüübimist) veritsuse peatamiseks. Kui need mehhanismid ei toimi korralikult või on kahjustus liiga suur, võib tekkida ohtlik verekaotus. Sisemine veritsus võib olla eriti ohtlik, kuna seda ei panda tähele kohe, kuid see võib põhjustada šokki või elundeid kahjustada vere kogunemise tõttu kehaõõntes.
- Väikesed lõiked, kriimustused või naha kahjustused (näiteks habemeajamisest)
- Imete veritsus pärast sünnitust (lochia) – normaalne nähtus mõne nädala jooksul
- Ninaverejooks kuiva õhu, kõhetu ninalimaskesta või kerge trauma tõttu
- Verejooks igemete üli- või alajännetamise ajal
- Rasked menstruatsioonid (menorragia), mis võivad olla hormonaalsete kõikumiste tulemus
- Vere hüübimishäired (näiteks hemofiilia, von Willebrandi tõbi)
- Trombotsütopeenia (vereliistakute vähene arv)
- Maksa haigused (kuna maks toodab hüübimisfaktoreid)
- Pahaloomulised kasvajad või vähk (eriti soole-, neeru- või kusepõievähk)
- Sisemised veresoonte kahjustused (näitejs aneuüsm, arteroveenoosne malformatsioon)
- Kõrge vererõhk (hüpertensioon), mis võib põhjustada veresoonte lõhkemist
- Mõned ravimid (nt aspiriin, verehõrendid varfariin, mittesteroonilised põletikuvastased ravimid)
- Rasked infektsioonid (näitejs dengue palavik, mis põhjustab vereplaatide arvu langust)
- Ebastabiilne mao-soolestiku haavand või kõhupõletik
ENNE kui proovite ise abi saada, hinnake olukorda: kas veritsus on kontrollitav? Kas on punaseid lippe? Kui veritsus on väike ja ilma punaste lippudeta, võite proovida järgmist:
1. Surge otse haavale või veritsevale piirkonnale puhta side või riidega vähemalt 10-15 minutit. Tõstke veritsev jäsem kõrgemale südame tasemest.
2. Väliste naha vigastuste puhul puhastage haavusõmblus soolalahusega ja katke steriilse sidemega.
3. Ninaverejooksu puhul istuge ettepoole kummardunud asendis, suruge ninatiibu peale 10 minutit. Ärge heitke pead tagasi, et vältida vere neelamist.
4. Puhkage. Vältige füüsilist koormust, mis suurendab vererõhku ja võib veritsust uuesti käivitada.
5. Juuge piisavalt vedelikku, et hoida veremahtu.
6. Võtke paratsetamooli valu leevendamiseks, kui on vaja. Vältige aspiriini või ibuprofeeni, kuna need võivad veritsust suurendada.
7. Kui teil on teadaolev vere hüübimishäire, järgige oma arsti antud juhiseid eriravimite (näiteks faktor VIII) kohta.
OLULINE: Need meetodid on mõeldud AINULT kergete juhtumite jaoks. Kui veritsus ei peatu või naaseb, otsige kohe arstiabi.
- Veritsus on tormiline, pulssiv või verejuga, mida ei suuda peatada survet avaldades.
- Inimesel on šoki sümptomid: kahvatus, higistamine, nõrkus, kiire ja nõrk pulss, hingeldus, segasus või teadvuse kaotus.
- Tekib tugev, äkiline valu kõhus, rinnus või peas, mis võib viidata sisemisele veritsusele.
- Verekaotusega kaasneb raskesti hingamine või rindkerevalu.
- Tekivad suured sinikad (hematomid) ilma selge põhjuseta.
- Verejooks pärast peatraumat (võib viidata ajuveresoonte kahjustusele).
- Oksendatakse verd või veri on tõenäoliselt seedekulglas (musta värvi, tärkliseta stiiliga).
- Väljaheited on verised või tõrvjad.
- Verejooks kestab rohkem kui 20 minutit, hoolimata survest.
- Teil on korduvad verejooksud ilma selge põhjuseta.
- Tekivad arvukad sinikad (mustandid) kergete kokkupõrgete tõttu või ilma põhjuseta.
- Veritsusega kaasneb kõrge palavik (>38,5°C).
- Teil on teadaolev vere hüübimishäire ja veritsus on tavapärasest tugevam.
- Rasked menstruatsioonid, mis segavad igapäevast tegevust või põhjustavad nõrkusetunnet (anemia oht).
- Veritsus ravimi (nt verehõrendi) võtmise ajal, eriti kui see on uus sümptom.