HPV DNA test
HPV DNA test on laboratoortest, mille abil tuvastatakse kõrge riskiga inimese papilloomviiruse (HPV) teatud tüüpide DNA. See on oluline sõeluumisuring, mis aitab hinnata kaelaka vähki põhjustavate viiruste olemasolu ja annab väärtuslikku teavet terviseriski kohta.
Kus seda uuringut tehakse?
- Tuvastab kõrge riskiga inimese papilloomviiruse (HPV) teatud tüüpide koguse (DNA) rakustes.
- See on molekulaardiagnostiline test, mis aitab hinnata kaelaka eelvähi või vähki põhjustavate viiruste olemasolu.
- Peamiselt kasutatakse emakakaela sõelumiseks koos või ilma Papanicolaou (Papa) testita.
- Kasutatakse ka kõrge riskiga HPV infektsiooni seireks pärast ravi.
- Proovi (tavaliselt emakakaelakrape) võtab günekoloog või õde spetsiaalse harjaga.
- Proov saadetakse laborisse, kus rakust DNA eraldatakse ja analüüsitakse spetsiifiliste DNA sekventside olemasolu suhtes.
- Testi ei tohi teha menstruatsiooni ajal.
- Soovitatav on vältida vahetult enne testi suguelundeid pesemist, vaginaalseid kreeme või suplimente.
- Testi ei tehta 48 tundi pärast günekoloogilist uuringut või ultrahäälu.
- Tulemus näitab ühte või mitut kõrge riskiga HPV tüüpi, mis on seotud kaelaka vähiga.
- Positiivne tulemus EI tähenda, et teil on vähk, vaid et teil on infektsioon, mis võib suurendada riski.
- Edasised uuringud (nt kolposkoopia) on vajalikud, et hinnata rakumuutuste ulatust ja vajadust ravi järele.
- Olulisimad on tüübid HPV 16 ja HPV 18, mis põhjustavad suuremat osa kaelaka vähijuhtumitest.
- Muud kõrge riskiga tüübid (nt 31, 33, 45) on ka olulised, kuid risk on madalam.
- Emakakaela sõelumine naistel alates 30. eluaastast (koos Papa testiga või iseseisvalt).
- Papa testi ebaselge või ebanormaalse tulemuse selgitamine.
- Kõrge riskiga HPV infektsiooni seire pärast eelvähi ravi.
- Riskitegurite hindamine (nt nõrgenenud immuunsus, suitsetamine).
- Günekoloog (naistearst) - tellib testi ja hindab terviseriski.
- Perearst - võib osaleda sõelumise algatamises ja tulemuste arutamises.
- Onkoloog - konsulteerib keerulisemate juhtumite puhul või vähidiagnoosi korral.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
3Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!