Lisa kliinik

HPV genotüüpimine

Kirjeldav

Näitaja kohta

HPV genotüüpimine on laboratoorne uuring, mis tuvastab inimese papilloomiviiruse (HPV) konkreetseid tüvesid. See võimaldab hinnata viiruse põhjustatud riski kaelaka vähk arenemiseks ja aitab kujundada isikupärastud jälgimis- või raviplaani. Uuringu tulemused võivad olla kas negatiivsed (viirus ei ole tuvastatud) või positiivsed, mis näitab teatud tüve esinemist.

Funktsioon
  • Tuvastab HPV viiruse konkreetsed genotüübid (nt kõrge riskiga tüved 16, 18, 31, 33, 45 jt).
  • Hinnab kaelaka vähk arengu riski, seostudes püsiva kõrge riskiga HPV infektsiooniga.
  • Täiendab või selgitab Papanicolaou (PAP) testi tulemusi, eriti ebaselgete tulemuste korral.
Päritolu ja metodoloogia
  • Uuring põhineb nukleiinhappete (DNA) amplifitseerimise ja detekteerimise tehnikatel (nt PCR).
  • Prooviks on tavaliselt kaelaka limaskesta nühkimisproov (sarnaselt tsütoloogilisele proovile).
  • Genotüpimine on kvalitatiivne analüüs, mis annab teada konkreetse tüve olemasolu või puudumist.
Ettevalmistus
  • Soovitatav on välteda suguühet ja vaginalseid toimeid 48 tundi enne proovi võtmist.
  • Proovi ei võeta menstruatsiooni ajal. Ideaalis tehakse uuring menstruatsioonitsükli esimeses pooles.
  • Ei ole vaja erilist dieeti ega ravimite katkestamist.
Protseduuri käik
  • Proovi võtab günekoloog või perearst spetsiaalse harjaga kaelaka kanalist ja emakakaela pinnalt.
  • Proov asetatakse vedelikkeskkonda (vedelikupõhine tsütoloogia) või transpordimeediumisse.
  • Proov saadetakse laboratooriumisse, kus DNA eraldatakse ja analüüsitakse spetsiifiliste viiruse geenijärjestuste alusel.
  • Tulemused on tavaliselt kättesaadavad 1-2 nädala jooksul.
Mis see tähendab?
  • Positiivne tulemus näitab, et organismis on tuvastatud HPV viirus ja on identifitseeritud selle konkreetne genotüüp.
  • Kõrge riskiga genotüüp (nt 16, 18) seostatakse tõsisema riskiga kaelaka eelvähkkasvajate ja vähk arenguks võrreldes madala riskiga tüvedega (nt 6, 11).
Edasised sammud ja tähendus
  • Positiivne tulemus ei tähenda automaatselt vähki. See näitab infektsiooni, mis tihti on ajutine ja organism võib selle ise likvideerida.
  • Kõrge riskiga tüve korral võib arst soovitada tihedamat tsütoloogilist jälgimist (nt iga 6-12 kuu tagant) või kolposkoopiat.
  • Täpse genotüübi teadmine võimaldab paremat riskihinnangut ja võib olla aluseks eelistatud jälgimisprotokollide rakendamisel.
Peamised näidustused
  • Tsütoloogilise (PAP) testi ebaselge või ebanormaalne tulemus (nt ASC-US, LSIL, HSIL), et selgitada riski.
  • Naistel üle 30 aasta vanust rutiinne koostöises kaelaka vähk skriiningus (koos PAP-testiga või selle asemel mõnes protokollis).
  • Kõrge riskiga HPV infektsiooni jälgimine pärast eelvähkkasvaja ravi või operatsiooni.
  • Vaktsineerimise jälgimine või infektsiooni tüve määramine (nt kui patsient on vaktsineeritud tüvede 16/18 vastu).
Millised eriarstid tellivad uuringut?
  • Günekoloog: kõige tavalisem tellija naiste tervise jälgimisel.
  • Perearst või sisehaiguste arst: riskirühma patsientide algskriiningul või jälgimisel.
  • Onkoloog: vähktõve või selle eeljärkude diagnoosimisel ja ravi kavandamisel.

Seotud uuringud

HPV DNA test
complementary
HPV kõrge riski tüübid
complementary
HPV 16 ja 18 tüübid
confirmatory
Emakakaela tsütoloogiline uuring (Pap-test)
complementary

Seotud haigused

Emakakaela vähk 90% HPV infektsioon 85% Emakakaela düsplaasia (CIN – Cervical Intraepithelial Neoplasia) 80%

Otsi näitajat