Dilatatiivne kardiomüopaatia

Dilatatiivne kardiomüopaatia (DKM) on krooniline müokardi (südame lihaskoe) haigus, mille peamiseks tunnuseks on vasaku või mõlema südame vatsakese (ventriklite) suurenemine ja laienemine ilma südame seina paksenemata. See laienemine muudab südame suuremaks, kuid nõrgemaks – see ei suuda tõhusalt verd välja pumbata. Selle tulemusena väheneb vererõhk ja keha kuded ei saa piisavalt hapnikku. Ajapikku areneb välja südamepuudulikkus. Haigus võib tekkida mistahes eas, sealhulgas lastel, kuid see on sagedamini diagnoositav keskealistel meestel. Ligikaudu kolmandik juhtudest on põhjustatud geneetilistest teguritest.

Dilatatiivse kardiomüopaatia täpne põhjus on sageli ebaselge (idioopaatiline), kuid seda seostatakse mitme teguriga:

Põhilised põhjused:

• Geneetilised faktorid: Ligikaudu 20-35% juhtudest on perekondlikud; teatud geenimutatsioonid mõjutavad südame lihaskiudude valke.
• Viirusinfektsioonid: Mõned viirused (nt koksakiiviirus, gripiviirus, COVID-19) võivad põhjustada müokardiiti (südamepõletikku), mis võib viia püsiva dilatatsioonini.
• Alkoholi ja toksiinide krooniline tarbimine: Alkohol on üks levinumaid toksilisi põhjuseid (alkoholi kardiomüopaatia).
• Isheemiline südamehaigus: Eelmised südameinfarktid, mis kahjustavad südame lihast.
• Krooniline kõrge vererõhk (hüpertensioon).
• Metaboolsed ja endokriinsed häired: Näiteks kilpnäärmehaigused või diabeet.
• Rasedus: Harva võib areneda raseduse viimases pooles või sünnitusjärgselt (peripartumkardiomüopaatia).
• Kemoteraapia kasutamine (nt doksorubitsiin).

Riski suurendavad tegurid: perekonnalugu, meessugu, vanus 20–50 aastat, toitumushäired (nt tiamiinipuudus), autoimmune haigused ja süstemaatne põletik.

DKM kahtluse korral teeb arst esmalt anamneesi ja füüsilise uuringu (kuulates südant ja kopates turse). Diagnoosi kinnitamiseks ja teiste haiguste välistamiseks kasutatakse mitmeid spetsiifilisi meetodeid:

• Ehhokardiograafia: Kuldstandard. Ultraluu abil hinnatakse südame suurust, vatsakeste funktsiooni (eritusfraktsiooni), seina paksust ja klappide tööd.
• Elektrokardiogramm (EKG): Näitab rütmihäireid, südame suurenemise ja muutusi, mis viitavad müokardi kahjustusele.
• Rindkere röntgen: Näitab südame varju suurenemist ja kopsudes vedeliku kogunemist.
• Kardiovaskulaarne magnetresonantstomograafia (MRI): Annab täpse pildi südame struktuurist ja koostisest, aitab eristada põletikulist või fibrootilist koekahjustust.
• Kateterisatsioon ja koronarograafia: Tehakse mõnikord isheemilise põhjuse välistamiseks või südame rõhu täpsemaks mõõtmiseks.
• Vereanalüüs: Hinnata võib näitejaid, mis viitavad südamepuudulikkusele (nt BNP), samuti infektsiooni, kilpnäärme talitluse või elektrolüütide taseme kohta.
• Genetiline testimine: Kaalutakse perekonnaloo korral või noortel patsientidel.

Ravi eesmärk on sümptomite leevendamine, haiguse edasikulgemise aeglustamine, tüsistuste ennetamine ja elukvaliteedi parandamine. Ravi põhineb ravimitel, elustiili muutustel ja edasijõudnud juhtudel seadmetel või operatsioonil.

Ravimid (farmakoterapia):

• ACE inhibiitorid või ARB-id / ARNI: Laiendavad veresooni ja vähendavad koormust südamele.
• Beetalõkendid: Aeglustavad südame löögisagedust ja parandavad selle tõhusust.
• Mineralokortikoidretseptori antagonistid (nt spironolaktoon): Vähendavad vedeliku kogunemist ja kaitsesüdame struktuuri.
• SGLT2 inhibiitorid: Uuem ravimiklass, mis on tõestanud südamepuudulikkuse korral kasulikkuse.
• Diureetikumid (kusepeadised): Eemaldavad liigset vedelikku kehast, leevendades turse ja hingeldust.
• Antiarütmikumid või antikoagulandid (vereõhukestajad): Rütmihäirete või trombide ennetamiseks.

Seadmetega ravi:

• Kahe vatsakese stimulatsioon (CRT): Pesaator, mis parandab südame kokkutõmbe koordineeritust.
• Impantseeritav kardiovetter-defibrillaator (ICD): Paigaldatakse äkilise südameseisaku riski korral.

Kirurgiline ravi (lõplik lahendus):

• Südame siirdamine: Kõige efektiivsem ravi raskekujulise ja ravimile mittevastava DKM korral.
• Mehaaniline tsirkulatsioonitoetus (VATS seadmed): Ajutine või püsiv abi südame ülekandmise ooteajal.

Elustiili muutused: Soola piiramine, vedeliku tarbimise kontroll, alkoholi ja suitsetamise vältimine, kaalukontroll ja arsti poolt juhitud kardioloogiline rehabilitatsioon.

Kui Teil on mõni järgmistest märkidest, on oluline koheselt konsulteerida arstiga või kutsuda hädaabiteenistus (112):

• Äkiline või halvenev hingeldus, eriti mis takistab lamamist või äratab öösiti.
• Tugev rinnakvalu või rõhk rindkeres, mis võib kiireneda ja levida käsivarrele, kaelale või lõuale.
• Äkiline teadvuse kaotus (sünkoob) või peapööritus.
• Tugev või kiiresti tekkinud turse jalgades, hõlmates ka reisi või kõhtu.
• Tunne, et süda peksleb väga kiiresti, ebaregulaarselt või "välja lööb".
• Ootamatu, märkimisväärne kaalutõus (nt üle 2 kg 2-3 päevaga).
• Krooniline köha, millega kaasneb roosa vahu või verd.

Ka kui Teil on perekonnas diagnoositud dilatatiivne kardiomüopaatia või Te tunnete järkjärgulist, pidevat väsitust ja hingeldust igapäevaste tegevuste ajal, on põhjust konsulteerida perearstiga. Varajane sekkumine on väga oluline.