Kõndimise ebapüsivus (ataksia)
Kirjeldus
Kõndimise ebapüsivus ehk ataksia on tasakaalu või koordinatsiooni häire, mis avaldub ebakindla, logeleva või kõikuva kõnnakuna.
Kõndimise ebapüsivus on sümptom, mis tähendab, et inimesel on raskusi tasakaalu hoidmise või liigutuste sujuvaks koordineerimisega kõndimise ajal. See tuleneb närvisüsteemi osade – nagu väikeaju, seljaaju või sisekõrva – häirest, mis vastutavad liigutuste täpsuse ja tasakaalu eest. Kui need süsteemid ei tööta korralikult, võib kõnd muutuda logeliseks, inimesel võib olla tunne, nagu ta komistaks või kõniks, ja ta võib tunda vajadust toetuda seintele või mööblile.
- Väsimus, une puudus või nõrkus
- Alkoholi või mõne ravimi (nt rahusteid, unerohtusid, valuvaigisteid) mõju
- Madal vererõhk või vertsiigo (peapööritus)
- Lihtne tasakaaluhäire, mis võib tekkida vanuse või vähese füüsilise aktiivsusega
- Kerge sisemine kõrvapõletik või vestibulaarne neuronit (sissekõrva põletik)
- Väikeaju või ajutüve kahjustus (insult, ajukasvaja, trauma)
- Närvisüsteemi degeneratiivsed haigused (nt Parkinsoni tõbi, multisüsteematroofia)
- Spinaalne ataksia (seljaaju kahjustus)
- Polüneuropaatia (perifeersete närvide kahjustus, nt diabeedi või alkoholismi tõttu)
- Autonoomne neuropaatia (automaatse närvisüsteemi häire)
- B12-vitamiini või teiste toitainete puudus
- Krooniline alkoholism või raske metallimürgistus
Kui ebapüsivus on kerge ja ilma hoiatusmärkideta, võib proovida järgmist: 1) Puhka piisavalt, eriti kui sümptomid on seotud väsimusega. 2) Välti alkoholi ja ravimeid, mis võivad seda sümptomit esile kutsuda (konsulteeri arstiga). 3) Joo piisavalt vedelikku, et vältida dehüdratsiooni. 4) Kasuta kõndimisel tugiteid (kepi, karku), et vältida kukkumist. 5) Eemalda kodust keskkonnast kukkumisohtlikud esemed (vaibad, juhtmed). 6) Tegeleb kerge tasakaalu- ja koordinatsiooniharjutustega (nt Tai Chi), kui arst on selle heaks kiitnud. Ära sõida autot, kuni sümptomid on täielikult lahenenud.
- Ebapüsivus tekib äkiliselt, eriti kui kaasneb peavalu, iiveldus, oksendamine või nägemishäire.
- Kaasnev nõrkus keha ühes pooles, kõne häired või näotume – võib viidata insuldile.
- Tunne, nagu tuba keerleks (vertigo), mis ei lõpe mitu tundi.
- Kõrge palavik koos kõndimishäirega.
- Pärast pea trauma (pealöök) tekkinud tasakaalukaotus või segadus.
- Ebapüsivus halveneb järk-järgult mitu nädalat või kuud.
- Kaasnevad muud närvisüsteemi sümptomid (tuimedus, kiheldamine kätes või jalgades, kõnehäired).
- Ebapüsivus takistab igapäevast tegevust või põhjustab korduvaid kukkumisi.
- Sümptomid ilmuvad pärast uue ravimi võtmise alustamist.
- Kaasneb selgemõtlemise või mälu probleeme.