Kaevik (katarakt)

Kaevik ehk katarakt on seisund, mille puhul silma loomulik läätsekest (lens) muutub üha läbipaistmatumaks. Läätsekest, mis asub vikerkesta ja pupilli taga, toimib nagu kaamera lääts – see fokuseerib valguse võrkkestale ning võimaldab selget nägemist. Kaeviku korral läätsekesta valkudel muutub keemiline koostis ja struktuur, mis põhjustab selle udustumist või kollakaks muutumist. See takistab valguse korralikku läbimist ja pildi fokuseerimist võrkkestale, mille tulemuseks on hägune, udune või kollakasjooneline nägemine. Protsess on tavaliselt aeglane ja progresseeruv, mõjutades algul väikest ala läätses ja laienedes aja jooksul.

Kõige levinum kaevik on vanusega seotud kaevik (seniilne katarakt), mis on loomuliku vananemisprotsessi osa. Läätsekesta rakud muutuvad aja jooksul tihedamaks ja vähem elastseks. Teised olulised põhjused ja riskitegurid hõlmavad:

• Pärilikkus: perekonnas esinev kaevikute ajalugu suurendab riski.
• Trauma: silma mehaaniline vigastus võib põhjustada kaevikut (traumeeriv katarakt).
• Meditsiinilised seisundid: eriti suhkurtõbi (diabeet), mis põhjustab kiiremat kaevikute teket. Samuti põhivalk, silmapõletik (uveiit) või silmaoperatsioonid.
• Pikaajaline steroidide kasutamine: nii silmatilgad kui ka süsteliselt manustatud steroidid.
• UV-kiirguse mõju: pikaajaline ja intensiivne päikesevalguse mõju ilma kaitseprillideta.
• Toksilised ained või suitsetamine: suitsetamine on tõestatud riskitegur.
• Sünnitoodud kaevik (kaasasündinud katarakt): võib tekkida ema infektsioonide (nt punetised), geneetiliste häirete või ainevahetushäirete tõttu raseduse ajal.

Kaeviku diagnoosimine on lihtne ja valutult silmaarsti (oftalmoloogi) poolt läbi viidav protseduur. Tavaline silma ülevaatus sisaldab:

1. Visuaalne teravuse test: Snelleni tabeli abil kontrollitakse nägemist erinevatel vahemaadel.

2. Silmad survetest (tonomeetria): glaukoomi välistamiseks.

3. Biomikroskoopia (pilpa lambi abil uuring): See on peamine meetod. Silmaarst kasutab spetsiaalset mikroskoopi (pilpa lamp), mis suurendab silma eesmist osa, et hinnata läätset, selle läbipaistvust, paigutust ja kaeviku ulatust.

4. Läätsekesta läbipaistvuse hindamine: vaadatakse, kui palju kaevik takistab valguse teed.

5. Võrkkesta (retina) uuring: pärast pupilli laiendamist tilgutega kontrollitakse võrkkesta tervist, et välistada muid nägemise halvenemise põhjuseid, nagu makula degeneratsioon.

Seda tüüpi uuringud võimaldavad täpselt hinnata kaeviku ulatust, tüüpi ja seda, kui palju see mõjutab nägemist, mis on otsustav gydymiskava koostamisel.

Kaeviku ainsaks tõhusaks ravimeetodiks on kirurgiline operatsioon. Medikamente või silmatilgad, mis kaevikut tagasi pöörata või selle arengut peatada, praegu ei ole. Operatsiooni aeg sõltub sellest, kui palju kaevik segab igapäevaelu (nt auto juhtimist, lugemist).

Kaevikuoperatsioon on üks levinumaid ja ohutumaid kirurgilisi protseduure maailmas. See viiakse tavaliselt läbi kohaliku tuimestusega ja kestab umbes 15-30 minutit.

1. Faakoemulsifikatsioon: Kõige tavalisem tehnika. Tehakse väike (umbes 2-3 mm) sisselõige, seejärel peenike sond, mis vibreerib ultraheli sagedusel, peenestab udustunud läätset ja imeb selle osakesed välja.

2. Läätsemassi eemaldamine: seejärel paigaldatakse samasse kapslisse uus, kunstlik läätsekest (intraokulaarlääts). See lääts on püsiv ja võib parandada ka teisi nägemisprobleeme, nagu lühinägelikkus või presbüopia.

3. Taastumine: Taastumine on kiire. Enamik inimesi tunneb nägemise paranemist juba järgmisel päeval. Lõplik nägemisteravus saavutatakse mõne nädala jooksul. Võib olla vajalik kasutada kaitsvaid prille või tilgud mõne aja jooksul.

Pärast operatsiooni on vaja regulaarselt silmaarsti juures käia kontrolliks.

Soovitatav on regulaarselt käia silmaarsti juures üle 40-aastastel ja eriti üle 60-aastastel isikutel. Pöörduge arsti poole kohe, kui:

• Nägemine hakkab järsult või pidevalt halvenema, eriti kui see segab autoga sõitmist, lugemist või igapäevaseid toiminguid.
• Tekivad valguskäred või heledad ringid (halo'd) öistel aegadel, mis muudavad sõidu ohtlikuks.
• Üks silm hakkab äkitselt topelt nägema.
• Silma valu, punetus või peavalud – need võivad viidata teistele silmahaigustele, mis vajavad kiiret sekkumist.

Ärge oodake, kuni nägemine muutub täiesti uduseks. Varajane konsultatsioon ja hindamine võimaldab valida parim aeg operatsiooniks ning säilitada elukvaliteeti.