Anküloosiv spondüliit
Kirjeldus
Anküloosiv spondüliit on krooniline põletikuline reumatoloogiline haigus, mis peamiselt mõjutab selgroogu ja ristluu-liigesi. See põhjustab selgroolülide üksteisega liitumist, mis võib viia selja jäigastumisele ja liikuvuse piiramisele. Ýigeaegne diagnostika ja ravi on olulised, et säilitada elukvaliteeti ja vähendada tüsistuste riski.
Anküloosiv spondüliit (AS) on autoimmuntne haigus, mis kuulub spondiloartropaatide rühma. Haiguse puhul toimuma põletikuline reaktsioon selgroo liigestes ja sidemetes, eriti ristluu piirkonnas (sakkroiliiit). Põletik põhjustab luukasvajaid, mis aja jooksul võivad viia selgroolülide anküloosini – nende üksteisega kokkukasvamise ja liigese jäigastumiseni. Lisaks selgroole võib haigus mõjutada ka suuremaid perifeerseid liigeseid (nagu puusad, põlved), silmi (iridosükliti) ning harvemini südant ja kopsusid.
- Krooniline valu ja jäikus alumises seljas või ristluus, mis on hommikuti halvem ja paraneb liikumisega.
- Valu, mis levib istmikust puusadeni ja reiteni.
- Selgroo jäikus, mis piirab liikuvust (näiteks keerdu või kummardust).
- Väsimus ja üldine haigustunne (malaise).
- Liigesepõletik (artriit), eriti õlgades, puusades või põlvedes.
- Entesiit – valu ja põletik kõõluste ja sidekoe kinnitumiskohtades luudele (näiteks kannas, põlveõõs).
- Silmapõletik (äärmine ettevaatlikkus on vajalik).
- Harva: hingamisraskused rindkere liikuvuse vähenemise tõttu, südame- või kopsuprobleemid.
Anküloosiva spondüliidi täpne põhjus on teadmata, kuid arvatakse, et sellel on tugev geneetiline komponent. Peamine seotud geen on HLA-B27 – selle geenivariandi esinemine suurendab oluliselt haiguse riski, kuigi mitte kõik selle kandjad ei haigestu. Haigust peetakse autoimmuunhaiguseks, kus organismi immuunsüsteem ründab ekslikult enda kudesid, põhjustades põletikku selgroo liigestes. Riskitegurite hulka kuuluvad ka perekonnalugu, noor täiskasvanuiga (haigus algab enamasti 20-40 eluaastatel) ja sugu (mehed haigestuvad sagedamini kui naised).
Diagnoos põhineb anamneesil, füüsilisel uuringul ja erinevatel meditsiinilistel testidel. Arst hindab selja valu ja jäikuse iseloomu ning liikuvust. Kõige olulisemad abiuuringud on:
1. Pildidiagnostika: Röntgen (RTG) või magnetresonantstomograafia (MRT) ristluu-liigeste (sakkroiliiit) ja selgroo muutuste tuvastamiseks. MRI võib näidata põletikku varasemal etapil kui röntgen.
2. Vereanalüüs: Kontrollitakse põletikumarkereid (nagu C-reaktiivne valk – CRP ja erütrotsüütide settimiskiirus – ESR) ning tehakse HLA-B27 geeni test.
3. Kliinilised kriteeriumid: Diagnoosimiseks kasutatakse sageli modifitseeritud New Yorgi kriteeriume, mis võtavad arvesse sümptomeid, radiograafilisi leide ja laboratoorsete muutuste kombinatsiooni.
Ravi eesmärk on leevendada valu, vähendada põletikku, säilitada selja liikuvus ja vältida deformatsioone. Raviplaan on individuaalne ja sisaldab:
- Mitte-steroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID): Esmased ravimid valu ja põletiku leevendamiseks (nt ibuprofeen, diklofenaak).
- Bioloogilised retseptorvastased ravimid (TNF-α blokaatorid, IL-17 inhibiitorid): Kasutatakse raskematel juhtudel, kui NSAID-d ei ole piisavad. Need pärsivad immuunsüsteemi spetsiifilist põletikulist tegevust.
- Kortikosteroidid: Lühiajalised süsted põletikuliste liigeste või entesiitide korral.
- Füsioteraapia ja harjutused: Kõige olulisem osa ravis. Regulaarsed harjutused (nt ujumine, venitusharjutused) aitavad säilitada selja liikuvust ja lihastugevust.
- Elustiili muutused: Tervislik kaal, suitsetamisest loobumine (suitsetamine soodustab põletikku) ja ergonoomilise töö-/magamiskoha korraldamine.
- Kirurgia: Harvadel juhtudel, kui on tekkinud raske deformatsioon või liigese kahjustus (nt puusaasendusoperatsioon).
Võta ühendust perearstiga või reumatoloogiga, kui märkad järgmisi murekohti:
- Kroonilist valu ja jäikust alumises seljas/ristluus, mis kestab üle kolme kuu ja mis on hommikuti halvem, kuid paraneb liikumise ja treeninguga.
- Valu, mis levib istmiku piirkonnast reitele.
- Selgroo liikuvuse märgatavat vähenemist.
- Silmapunkti, valgustundlikkust või nägemise hägustumist – need võivad osutada silmapõletikule (iridosükliti), mis nõuab kiiret silmaarsti konsultatsiooni.
- Kui teil on perekonnalugu anküloosivast spondüliidist või teistest autoimmuunhaigustest ning teil tekivad selletaolised sümptomid.
Varajane sekkumine võib oluliselt mõjutada haiguse käiku ja vältida püsivat kahjustust.