Ankülozeeriva Spondüliidi Aktivsuse Skoor (ASDAS)

Kvantitatiivne · score

Normaalsed väärtused

ASDAS skoori normid ja aktiivsuse tasemed
Üldine
ASDAS skoori tõlgendamine põhineb järgmistel lõikuväärtustel:
Mehed
< 1.3 – Kliiniline remissioon 1.3 kuni < 2.1 – Madal haigusaktiivsus 2.1 kuni ≤ 3.5 – Kõrge haigusaktiivsus > 3.5 – Väga kõrge haigusaktiivsus
Naised
Samasugused kui meestel (soolist erinevust ei ole).

Näitaja kohta

ASDAS on spetsiaalne hindamissüsteem, mida kasutatakse ankülozeeriva spondüliidi (selgroolülide põletikulise reuma) haigusaktivismi taseme määramiseks. See ühendab patsiendi subjektiivseid sümptomeid (valu ja hommikust jäigustust) ja objektiivseid põletikumarkereid (nagu CRP) üheks numbriliseks skooriks, mis võimaldab haiguse käiku paremini jälgida ja ravi tõhusust hinnata.

Funktsioon
  • ASDAS skoori peamine eesmärk on kvantifitseerida ankülozeeriva spondüliidi (AS) aktiivsust ja põletikulist aktiivsust.
  • Seda kasutatakse nii diagnoosimisel kui ka ravi efektiivsuse ja haiguse kulu jälgimisel kliinilises praktikas.
  • Skoor võimaldab eristada erinevaid haigusaktivismi tasemeid: remissioon, madal, mõõdukas ja kõrge aktiivsus.
Päritolu ja kasutusalad
  • ASDAS on välja töötatud spetsiaalselt ankülozeeriva spondüliidi jaoks, et parandada seniseid hindamisvahendeid.
  • Seda kasutavad peamiselt reumatoloogid patsientide regulaarsel hindamisel ja ravikavade kohandamisel.
  • Skoori arvutamiseks kasutatakse patsiendi vastuseid valu ja jäigustuse küsimustikule ning laboratoorseid CRP või ESR väärtusi.
Protseduur
  • ASDAS skoor arvutatakse spetsiaalse valemi abil, mis sisaldab kahte peamist komponenti: patsiendi raporteeritud sümptomeid ja laboratoorseid näitajaid.
  • Patsient hindab valu intensiivsust skaalal 0-10 (visuaalne analogskala) ja hommikuse jäigustuse kestust minutites.
  • Laborist võetakse vereproov C-reaktiivse valgu (CRP) või erütrotsüütide settimiskiiruse (ESR) määramiseks.
  • Need väärtused sisestatakse valemisse, et saada lõplik ASDAS skoor.
Põletikuline aktiivsus
  • Ankülozeeriva spondüliidi põletikuline flare-up (äge põletikuline periood).
  • Ebapiisav või ebaefektiivne põhiline ravi (nt bioloogiliste ravimite vajadus).
  • Haiguse progressioon või uute sümptomite ilmnemine.
Mittespetsiifilised tegurid
  • Samaaegsed teised põletikulised või infektsioonilised haigused, mis suurendavad CRP/ESR.
  • Stress või füüsiline ülekoormus, mis võivad sümptomeid ajutiselt võimendada.
  • Ravimite kohaste annuste mittetarvitamine või ravimi katkestamine.
Ravi edukus
  • Efektiivne pikaajaline ravi bioloogiliste ravimite või muude põletikumärgistajate vastaste vahenditega.
  • Haiguse kliiniline remissioon – põletikuline aktiivsus on kontrolli all.
  • Regulaarne füüsioteraapia ja kehaline aktiivsus, mis vähendavad valu ja jäigustust.
Lühiajalised muutused
  • Ravimi manustamise järgne positiivne reaktsioon.
  • Stressi ja koormuse vähenemine.
  • Soovitatava eluviisi ja toitumise järgimine.
Peamised põhjused
  • Ankülozeeriva spondüliidi esmase diagnoosi kinnitamisel ja haiguse raskusastme hindamisel.
  • Regulaarsetel kontrollkäikudel reumatoloogi juures haiguse käigu jälgimiseks (tavaliselt iga 3-6 kuu järel).
  • Uue ravi algatamisel või olemasoleva ravi režiimi muutmisel, et hinnata selle efektiivsust.
  • Kui patsiendi sümptomid (valu, jäigustus) oluliselt muutuvad või halvenevad.
Spetsialistid
  • Hindamist teeb ja tõlgendab peamiselt **reumatoloog**.
  • Perearst või internaut võib algatada esialgse hindamise ja suunata reumatoloogile.