Infliksimabi kontsentratsioon

Kvantitatiivne · µg/mL

Normaalsed väärtused

Infliksimabi kontsentratsiooni normid
Üldine
Teraapiline tsoon (soovitatud kontsentratsioon) on üldiselt vahemikus 3–7 µg/mL enne järgmise annuse manustamist (trofi kontsentratsioon). Konkreetsed sihtväärtused võivad sõltuda haigusest ja raviskeemist. Madalamad väärtused (< 3 µg/mL) võivad viidata alaravile, kõrgemad (> 7–10 µg/mL) toksilisuse riskile.
Mehed
Ei ole olulist erinevust soolise põhjal. Hinnang põhineb samadel teraapilistel piirväärtustel.
Naised
Ei ole olulist erinevust soolise põhjal. Raseduse ajal võib farmakokineetika muutuda, mistõttu vajab erilist jälgimist.

Näitaja kohta

Infliksimabi kontsentratsiooni uuring määrab veres antikeha infliksimabi taseme. See on bioloogilise ravi jälgimise oluline osa, mis aitab hinnata raviefektiivsust, kohandada annust ja vältida kõrvaltoimeid. Uuringu tulemused annavad olulist teavet põletikuliste haiguste, nagu Krooni tõbi ja raskekujuline reumatoidartriit, ravi optimeerimiseks.

Funktsioon ja tähtsus
  • Infliksimab on monoklonaalne antikeha, mida kasutatakse autoimmuunhaiguste (nt Krooni tõbi, reumatoidartriit) ravimisel.
  • Kontsentratsiooni mõõtmine võimaldab hinnata, kas veres on piisav ravimi hulk (teraapiline tsoon) efektiivseks raviks ilma toksilisuseta.
Protseduur
  • Uuringuks võetakse veri veeni, tavaliselt just enne järgmise infliksimabi annuse manustamist (trofi kontsentratsiooni hindamiseks).
  • Proovi analüüsitakse immunokeemilise meetodiga (nt ELISA), et kvantifitseerida infliksimabi taset vereplasmas.
Ettevalmistus
  • Eritingimused puuduvad. Veri võetakse tavatingimustel.
  • Oluline on teavitada arsti kõigist teistest võetavatest ravimitest.
Meditsiinilised põhjused
  • Liig kõrge annus või liiga sagedane manustamine.
  • Maksa- või neerufunktsiooni häired, mis vähendavad ravimi eritumist.
  • Atopilised vastused, mis vähendavad ravimi sidumist sihtmärkidega (harva).
Kliiniline tähendus
  • Suurenenud toksilisuse risk (nt rasked infektsioonid).
  • Võib osutada vajadusele annust vähendada või manustamise sagedust vähendada.
Meditsiinilised põhjused
  • Ebapiisav annus või liiga harv manustamine.
  • Kiire eritumine kehast (nt suurenenud metabolism).
  • Antikehade (ATI) teke ravimi vastu, mis kiirendab selle eritumist.
  • Suur kehamass või vedelikurežiimi muutused.
Kliiniline tähendus
  • Ravi ebaefektiivsus või sümptomite naasmine.
  • Võib näidata vajadust annust suurendada, sagedust suurendada või kaaluda alternatiivset ravi.
Peamised indikatsioonid
  • Ravivastuse puudumine või sümptomite halvenemine bioloogilise ravi ajal.
  • Kahtlus ravimitoksilisuses või tõsistes kõrvaltoimetes.
  • Ravi reguleerimiseks ja individuaalse doosi määramiseks.
  • Enne raviskeemi muutmist või ravimivahetust.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Reumatoloog (reumatoidartriidi, anküloserve spondüliidi korral).
  • Gastroenteroloog (Krooni tõve, haavikulise koliidi korral).
  • Immunoloog või dermatoloog (nt psoriaasi korral).