Naatrium
Naatrium on peamine elektroliit organismis, mis reguleerib vedeliku tasakaalu, närvijõude ja lihaste tööd. Veres naatriumi sisalduse mõõtmine on oluline erinevate haiguste, nagu dehidratatsioon, neeru- või südameprobleemide diagnoosimisel ja jälgimisel. Normaalsed väärtused tagavad raku terviklikkuse ja elutähtsate funktsioonide normaalse töö.
- Peamine vedeliku ja elektroliiditasakaalu regulaator
- Hoiab normaalset vererõhku
- Osaleb närviimpulsside edastamises ja lihaste kokkutõmbumises
- Tagab raku membraanipotentsiaali ja toitainete transporti
- Organism saab naatriumit peamiselt soolast (naatriumkloriid) ja toidust
- Neerud kontrollivad naatriumi taset kehas, reguleerides selle eritumist uriiniga
- Hormoonid (nt aldosteroon, ADH) mõjutavad naatriumi taset veres
- Uuringuks võetakse veriproov veenist, tavaliselt küünarvarrest.
- Enamasti pole vaja erilist ettevalmistust, kuid mõnedes juhtudes võib arst soovida välistada toidu ja vedeliku tarvitamise mõne tunni vältel enne proovi võtmist.
- Proov saadetakse laborisse, kus naatriumi sisaldust mõõdetakse spetsiaalsete aparaatidega vere plasmast või seerumist.
- Ebapiisav vedeliku tarbimine
- Kõrge kehatemperatuur (päikese- või soojuspõrutus)
- Pikaajaline oksendamine, kõhulahtisus või kõrge higistamine
- Mõned neeruhaigused, mis põhjustavad liigset vee eritumist
- Cushingi sündroom (kortisooli liigtootmine)
- Ebahuvituslik hüperaldosteroonism (Conn-i sündroom)
- Suhkurtõbi insipidus (ADH puudulikkus)
- Liigne soola tarbimine
- Mõned ravimid (nt kortikosteroidid, mõned diureetikumid)
- Merevee joomine
- Südamepuudulikkus
- Maksatsirroos
- Neerupuudulikkus
- SIADH (ebapiisav antidiureetilise hormooni eritumise sündroom)
- Pikaajaline oksendamine või kõhulahtisus
- Diureetikumide (kusetegevust suurendavate ravimite) liigtarvitamine
- Addisoni tõbi (neerupealiste puudulikkus)
- Alatoitumus või ebatasakaalustatud toitumine
- Hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus)
- Mõned vähivormid
- Vedeliku liigjoomine (nt maratonijooksjatel)
- Nõrkus, väsimus, segasus või lihasekrambid
- Äge janu või kuivusetunne
- Kõhulahtisus, oksendamine või kõrge palavik
- Märgatav vereõõnestus või kõrgenenud vererõhk
- Edenev südamepuudulikkus või neeruhaigus
- Terapeut või perearst – üldiste sümptomite hindamisel
- Nefroloog – neeruhaiguste korral
- Endokrinoloog – hormonaalsete häirete korral
- Kardioloog – südamehaiguste puhul
- Diureetikumide või teiste ravimite manustamise ajal
- Krooniliste haiguste (nt neerupuudulikkus, maksahaigused) puhul
- Intensiivravi patsientidel
| Üldine | 135–145 mmol/l |
|---|---|
| Meestele | 135–145 mmol/l |
| Naistele | 135–145 mmol/l |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Naatrium langeb
5Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!