Naatrium

Kvantitatiivne · mmol/L

Normaalsed väärtused

Naatriumi normid
Üldine
135–145 mmol/l
Mehed
135–145 mmol/l
Naised
135–145 mmol/l

Näitaja kohta

Naatrium on peamine elektroliit organismis, mis reguleerib vedeliku tasakaalu, närvijõude ja lihaste tööd. Veres naatriumi sisalduse mõõtmine on oluline erinevate haiguste, nagu dehidratatsioon, neeru- või südameprobleemide diagnoosimisel ja jälgimisel. Normaalsed väärtused tagavad raku terviklikkuse ja elutähtsate funktsioonide normaalse töö.

Funktsioon
  • Peamine vedeliku ja elektroliiditasakaalu regulaator
  • Hoiab normaalset vererõhku
  • Osaleb närviimpulsside edastamises ja lihaste kokkutõmbumises
  • Tagab raku membraanipotentsiaali ja toitainete transporti
Lähtekohad
  • Organism saab naatriumit peamiselt soolast (naatriumkloriid) ja toidust
  • Neerud kontrollivad naatriumi taset kehas, reguleerides selle eritumist uriiniga
  • Hormoonid (nt aldosteroon, ADH) mõjutavad naatriumi taset veres
Protseduur
  • Uuringuks võetakse veriproov veenist, tavaliselt küünarvarrest.
  • Enamasti pole vaja erilist ettevalmistust, kuid mõnedes juhtudes võib arst soovida välistada toidu ja vedeliku tarvitamise mõne tunni vältel enne proovi võtmist.
  • Proov saadetakse laborisse, kus naatriumi sisaldust mõõdetakse spetsiaalsete aparaatidega vere plasmast või seerumist.
Dehidratatsioon
  • Ebapiisav vedeliku tarbimine
  • Kõrge kehatemperatuur (päikese- või soojuspõrutus)
  • Pikaajaline oksendamine, kõhulahtisus või kõrge higistamine
  • Mõned neeruhaigused, mis põhjustavad liigset vee eritumist
Endokriinsed häired
  • Cushingi sündroom (kortisooli liigtootmine)
  • Ebahuvituslik hüperaldosteroonism (Conn-i sündroom)
  • Suhkurtõbi insipidus (ADH puudulikkus)
Muud põhjused
  • Liigne soola tarbimine
  • Mõned ravimid (nt kortikosteroidid, mõned diureetikumid)
  • Merevee joomine
Liigne vedeliku kogunemine
  • Südamepuudulikkus
  • Maksatsirroos
  • Neerupuudulikkus
  • SIADH (ebapiisav antidiureetilise hormooni eritumise sündroom)
Naatriumi liigne kaotamine
  • Pikaajaline oksendamine või kõhulahtisus
  • Diureetikumide (kusetegevust suurendavate ravimite) liigtarvitamine
  • Addisoni tõbi (neerupealiste puudulikkus)
Muud põhjused
  • Alatoitumus või ebatasakaalustatud toitumine
  • Hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus)
  • Mõned vähivormid
  • Vedeliku liigjoomine (nt maratonijooksjatel)
Sümptomid ja seisundid
  • Nõrkus, väsimus, segasus või lihasekrambid
  • Äge janu või kuivusetunne
  • Kõhulahtisus, oksendamine või kõrge palavik
  • Märgatav vereõõnestus või kõrgenenud vererõhk
  • Edenev südamepuudulikkus või neeruhaigus
Eriala arstid
  • Terapeut või perearst – üldiste sümptomite hindamisel
  • Nefroloog – neeruhaiguste korral
  • Endokrinoloog – hormonaalsete häirete korral
  • Kardioloog – südamehaiguste puhul
Jälgimine
  • Diureetikumide või teiste ravimite manustamise ajal
  • Krooniliste haiguste (nt neerupuudulikkus, maksahaigused) puhul
  • Intensiivravi patsientidel