Lisa kliinik

Naatrium

Kvantitatiivne · mmol/L

Normaalsed väärtused

Naatriumi normid
Üldine
135–145 mmol/l
Mehed
135–145 mmol/l
Naised
135–145 mmol/l

Näitaja kohta

Naatrium on peamine elektroliit organismis, mis reguleerib vedeliku tasakaalu, närvijõude ja lihaste tööd. Veres naatriumi sisalduse mõõtmine on oluline erinevate haiguste, nagu dehidratatsioon, neeru- või südameprobleemide diagnoosimisel ja jälgimisel. Normaalsed väärtused tagavad raku terviklikkuse ja elutähtsate funktsioonide normaalse töö.

Funktsioon
  • Peamine vedeliku ja elektroliiditasakaalu regulaator
  • Hoiab normaalset vererõhku
  • Osaleb närviimpulsside edastamises ja lihaste kokkutõmbumises
  • Tagab raku membraanipotentsiaali ja toitainete transporti
Lähtekohad
  • Organism saab naatriumit peamiselt soolast (naatriumkloriid) ja toidust
  • Neerud kontrollivad naatriumi taset kehas, reguleerides selle eritumist uriiniga
  • Hormoonid (nt aldosteroon, ADH) mõjutavad naatriumi taset veres
Protseduur
  • Uuringuks võetakse veriproov veenist, tavaliselt küünarvarrest.
  • Enamasti pole vaja erilist ettevalmistust, kuid mõnedes juhtudes võib arst soovida välistada toidu ja vedeliku tarvitamise mõne tunni vältel enne proovi võtmist.
  • Proov saadetakse laborisse, kus naatriumi sisaldust mõõdetakse spetsiaalsete aparaatidega vere plasmast või seerumist.
Dehidratatsioon
  • Ebapiisav vedeliku tarbimine
  • Kõrge kehatemperatuur (päikese- või soojuspõrutus)
  • Pikaajaline oksendamine, kõhulahtisus või kõrge higistamine
  • Mõned neeruhaigused, mis põhjustavad liigset vee eritumist
Endokriinsed häired
  • Cushingi sündroom (kortisooli liigtootmine)
  • Ebahuvituslik hüperaldosteroonism (Conn-i sündroom)
  • Suhkurtõbi insipidus (ADH puudulikkus)
Muud põhjused
  • Liigne soola tarbimine
  • Mõned ravimid (nt kortikosteroidid, mõned diureetikumid)
  • Merevee joomine
Liigne vedeliku kogunemine
  • Südamepuudulikkus
  • Maksatsirroos
  • Neerupuudulikkus
  • SIADH (ebapiisav antidiureetilise hormooni eritumise sündroom)
Naatriumi liigne kaotamine
  • Pikaajaline oksendamine või kõhulahtisus
  • Diureetikumide (kusetegevust suurendavate ravimite) liigtarvitamine
  • Addisoni tõbi (neerupealiste puudulikkus)
Muud põhjused
  • Alatoitumus või ebatasakaalustatud toitumine
  • Hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus)
  • Mõned vähivormid
  • Vedeliku liigjoomine (nt maratonijooksjatel)
Sümptomid ja seisundid
  • Nõrkus, väsimus, segasus või lihasekrambid
  • Äge janu või kuivusetunne
  • Kõhulahtisus, oksendamine või kõrge palavik
  • Märgatav vereõõnestus või kõrgenenud vererõhk
  • Edenev südamepuudulikkus või neeruhaigus
Eriala arstid
  • Terapeut või perearst – üldiste sümptomite hindamisel
  • Nefroloog – neeruhaiguste korral
  • Endokrinoloog – hormonaalsete häirete korral
  • Kardioloog – südamehaiguste puhul
Jälgimine
  • Diureetikumide või teiste ravimite manustamise ajal
  • Krooniliste haiguste (nt neerupuudulikkus, maksahaigused) puhul
  • Intensiivravi patsientidel

Seotud uuringud

Naatrium seerumis
confirmatory
Naatrium kuses
complementary
Kaalium verese
complementary
Uriinne kaalium
complementary
Kloriid
complementary
Seerumi kloriid
complementary
Uriini kloriid
complementary
Bikarbonaat
complementary
Kreatiniin
complementary
Kreatiniini klirens
complementary
Kortisool
complementary
Hommikune kortisool
complementary

Seotud haigused

SIADH sündroom (Ebasobiva antidiureetilise hormooni sekretsiooni sündroom) 75% Neerufunktsioon 70% Äge neerupupe 65% Krooniline neerupuudulikkus 60% Nefrogeenne diabeet insipidus 60% Keskne diabetes insipidus 55% Addisoni tõbi 50% Cushingi sündroom 45% Cushingi sündroom 45%

Otsi näitajat