24-tunnise uriini naatrium

Kvantitatiivne · mmol/24h

Normaalsed väärtused

24-tunnise uriini naatriumi normid

Üldine

Tüüpilised võrdlusvahemikud on 40–220 mmol/24h. Normväärtused võivad erineda sõltuvalt laborist, toitumisharjumustest ja füüsilisest aktiivsusest.

Mehed

40–220 mmol/24h

Naised

40–220 mmol/24h

Näitaja kohta

24-tunnise uriini naatriumi analüüs on laboratoorne uuring, mis määrab naatriumi koguse 24 tunni jooksul kogutud uriinis. See aitab hinnata organismi vedelik- ja elektrolüütitasakaalu, samuti neerude funktsiooni. Uuring on oluline erinevate ainevahetuse- ja neeruhäirete diagnostikamisel.

Mis on 24-tunnise uriini naatrium?

Funktsioon

Naatrium on oluline elektrolüüt, mis reguleerib vedelikku tasakaalu ja vererõhku.
Uriinis erituva naatriumi mõõtmine kajastab selle aine organismi sisestamist (toiduga) ja eritamist (neerude kaudu).
24-tunnine kogumine annab täpse ülevaate päevasest naatriumi eritumisest, vältides üksikute uriiniprobeede muutlikkust.

Uuringu olemus

See on kvantitatiivne biokeemiline analüüs.
Tulemus väljendatakse millimoolides (mmol) 24 tunni jooksul kogutud uriini kohta.
Uuring aitab eristada neerupõhiseid põhjuseid teistest vedelikutaastase häirete allikatest.

Ettevalmistus uuringuks

Protseduur

Uuring algab hommikul, jättes esimese hommikuse uriini välja. Seejärel kogutakse kõik järgmised uriinid 24 tunni jooksul spetsiaalsesse anumasse.
Viimane kogumine toimub täpselt 24 tundi hiljem, sh hommikune uriin.
Kogutud uriini hoitakse jahedas (nt külmkapis) ja viiakse laboratooriumi analüüsiks koos täidetud vormiga, kus on märgitud kogumise algus- ja lõppaja.

Oluline

Kogu kogumisperioodi jooksul tuleb vältida erakordset füüsilist koormust ja toitumisharjumuste olulisi muutusi.
Tuleb teavitada arsti võetavatest ravimitest (nt diureetikumid, kortikosteroidid).
Piisava vedelikuga tarbimine on vajalik, et tulemus kajastaks tavalist olukorda.

Kõrge 24-tunnise uriini naatriumi tase

Meditsiinilised seisundid

Naatriumi liigtarbimine toidus (soola ülekasutus).
Osmootne diurees (nt kontrollimatu diabeet).
Primaarne aldosteroonism (Conn'i sündroom).
Diureetikumide (kuseeritavate ravimite) tarvitamine.

Muud tegurid

Hüpovoleemiline (vedelikupuudulik) seisund.
Neerude soolast eritamise häired.

Madal 24-tunnise uriini naatriumi tase

Meditsiinilised seisundid

Südamepuudulikkus, maksatsirroos või neerupuudulikkus, mis põhjustavad vedeliku kogunemist (edema).
Addisoni tõbi (adrenaalpuudulikkus).
Siirendromeeritus (SIADH) – antidiureetilise hormooni liigne eritumine.
Pikemaajaline oksendamine, kõhulahtisus või liigne higistamine.

Muud tegurid

Piiratud soola tarbimine (range dieet).
Liigne vedeliku tarbimine (vee mürgistus).
Tõsised põletikulised seisundid.

Indikatsioonid: millal tehakse seda uuringut?

Peamised põhjused

Vere naatriumitaseme ebanormaalsuse (hüponatremia või hüpernatremia) põhjusel selgitamisel.
Neerude funktsiooni ja soolast eritamise hindamisel.
Kahtlus primaarse aldosteroonismi, Addisoni tõve või SIADH'i suhtes.
Diureetikumide ravi tõhususe jälgimisel.

Spetsialistid

Uuringu võib tellida erinevad eriarstid, eelkõige **nefroloog** (neerude spetsialist) või **endokrinoloog** (siseeritussüsteemi spetsialist).
Sisemeditsiini või perearst võib seda kasutada laiemas diagnostikas.