Lisa kliinik

Hommikune kortisool

Kvantitatiivne · nmol/L

Normaalsed väärtused

Hommikune kortisooli normid
Üldine
Tüüpilised väärtused hommikul (kella 7-9 paiku): 138–690 nmol/L (või 5–25 µg/dL).
Mehed
Samad normid kehtivad nii meestele kui naistele, sest taset mõjutab pigem tsirkadiaanritm kui sugu.
Naised
Võib tõusta raseduse ajal või öestusseisundi tõttu.

Näitaja kohta

Kortisool on stressihormoon, mida toodavad neerupealised. Hommikune kortisooli tase on tavaliselt kõrgeim päeva jooksul ja selle mõõtmine aitab hinnata neerupealiste funktsiooni ja organismi stressireaktsiooni. See on oluline diagnostiline marker mitmete endokriinsete häirete tuvastamisel.

Funktsioon
  • Stressihormoon, mis reguleerib ainevahetust, veresuhkru taset ja immuunsüsteemi.
  • Aitab organismil kohaneda füüsilise ja emotsionaalse stressiga.
  • Osaleb ärkamistsükli reguleerimises (kortisooli tase on kõrgeim hommikul).
Päritolu
  • Toodetakse neerupealiste koores.
  • Tootmist reguleerib ajuripatsi hormoon ACTH (adrenokortikotroopne hormoon).
Protseduur
  • Uuring tehakse hommikul, tavaliselt kella 7–9 vahel.
  • Vereproov võetakse kubarsoontest, patsiendi istuval või lamaval asendil.
  • Enne uuringut tuleb olla 8–12 tundi paastus (võib juua vett).
  • Oluline on vältida stressi ja füüsilist koormust enne vere andmist.
Kliinilised seisundid
  • Cushingi sündroom (liigne kortisooli tootmine neerupealistes või kasvaja tõttu).
  • Depressioon või krooniline stress.
  • Rasvumus või metaboolsed häired.
  • Maksakahjustus või alkoholi tarbimine.
Muud tegurid
  • Rasedus.
  • Kortikosteroidide ravimite kasutamine (nt prednisolon).
  • Unehäired või öövahetuste töö.
Endokriinsed häired
  • Addisoni tõbi (neerupealiste alatalitlus).
  • Ajuripatsi puudulikkus (nt Sheehani sündroom).
  • Krooniline väsimussündroom.
Muud põhjused
  • Pikaajaline kortikosteroidide kasutamine ja järsk katkestamine.
  • Autoimmunnsed haigused.
  • Põletikulised seisundid.
Sümptomid või kahtlused
  • Pidev väsimus, lihasnõrkus või kaalutõus.
  • Kõrge vererõhk või veresuhkru taseme muutused.
  • Pigmentatsiooni muutused nahal (nt Addisoni tõbi korral).
  • Kahtlus Cushingi või Addisoni tõve olemasolu kohta.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Endokrinoloog (sisepärasekretiooni haiguste spetsialist).
  • Perearst või internist.
  • Psühhiaater (kui kahtlustatakse stressiga seotud häireid).

Seotud uuringud

Kortisool
complementary
Õhtune kortisool
complementary
ACTH (adenokortikotroopne hormoon)
complementary
Kortisooli mahutamise test
confirmatory
Aldosteroon
complementary

Seotud haigused

Cushingi sündroom 90% Addisoni tõbi 85% Cushingi sündroom 80% Sekundaarne neerunäärme puudulikkus 75% Hüpopituitarism 70% Disfagia 65%

Otsi näitajat