Bikarbonaat

Kvantitatiivne · mmol/L

Normaalsed väärtused

Bikarbonaadi norm

Üldine

22–29 mmol/l (millimooli liitri kohta) vereseerumis

Mehed

22–29 mmol/l

Naised

22–29 mmol/l

Näitaja kohta

Bikarbonaat (HCO3-) on veres leiduv peamine puhveraine, mis mängib otsustavat rolli organismi happe-aluse tasakaalu (pH) säilitamisel. Selle taseme mõõtmine vereanalüüsiga on oluline mitmete haiguste, eriti neerude, hingamisteede ja ainevahetushaiguste diagnoosimisel ja jälgimisel.

Mis on bikarbonaat?

Funktsioon

Peamine puhveraine, mis neutraliseerib kehas tekkivaid happeid ja hoiab stabiilset pH taset.
Osaleb süsihappegaasi transportimises verest kopsudesse, kus see väljub hingamisel.

Päritolu ja regulatsioon

Bikarbonaati tekib pidevalt keharakkudes ainevahetuse käigus.
Peamised regulatsiooniorganid on neerud (eritavad või säästavad bikarbonaati) ja kopsud (kontrollivad süsihappegaasi taset).

Ettevalmistus ja protseduur

Ettevalmistus

Analüüsiks võetakse tavaliselt veri veenist.
Ideaaljuhul tuleks olla 8–12 tundi ilma söömata (õhtul), kuid eriti kiireloomuliste olukordade korral võib analüüs tehtud ka ilma erilise ettevalmistuseta.
Oluline on teatada arstile võetavatest ravimitest, eriti diureetikumidest või antatsiididest.

Protseduur

Meditsiinitöötaja võtab vereproovi tavaliselt küünarveenist.
Veri kogutakse eritiesse torukesse, mis võib sisaldada antikoagulanti.
Proov saadetakse laborisse, kus bikarbonaadi kontsentratsioon määratakse spetsiaalse aparatuuriga.

Kõrgenenud bikarbonaat (Metaboolne alkaloos)

Seedetrakti kaotused

Pikaajaline või tugev oksendamine (nt pikaajaline morbiidsne oksendamine)
Maomahla liigne imendumine (nt mõne soolehaiguse korral)

Ravimid ja ained

Diureetikumide (veeheitlisse) pikaajaline kasutamine
Liigne söögisooda (naatriumbikarbonaadi) tarbimine

Endokriinsed ja muud häired

Primaarne aldosteroonism (liigne aldosterooni tootmine)
Raske kaalulangus või toitumishäired
Krooniline neerupuudulikkus teatud etappides

Langenud bikarbonaat (Metaboolne atsidoos)

Diabeet ja ainevahetushaigused

Diabeetiline ketoatsidoos (keha toodab liiget happelisi kehaketoneid)
Laktoatsidoos (piimhappe kogunemine, nt mõnede ravimite või alkoholi tõttu)
Nälgimine või väga ranged dieedid

Neeruhäired

Äge neerupuudulikkus
Reniilne tuubulaarne atsidoos (neerutorukeste funktsioonihäire)

Seedetrakti kaotused

Pikaajaline või raske kõhulahtisus
Teatud soolehaigused (nt kolostoomia)

Mürgistused

Etilüleegli (antifriisi), metanooli või salitsülaatide (aspiriini) tarbimine

Indikatsioonid: millal tehakse bikarbonaadi analüüs?

Kliinilised sümptomid

Põhjaliku üldseisundi hindamine haiglaravi alguses
Kahtlus elektrolüüt- või happe-aluse tasakaalu häirete järele (nt pidev väsimus, segasus, sügav hingamine)
Põletikuliste haiguste või septilise šoki hindamine

Krooniliste haiguste seire