Seerumi kloriid

Kvantitatiivne · mmol/L

Normaalsed väärtused

Seerumi kloriidi normid
Üldine
Täiskasvanutel: 98–107 mmol/l
Mehed
98–107 mmol/l
Naised
98–107 mmol/l

Näitaja kohta

Seerumi kloriid on üks peamisi elektrolüüte organismis, mis mängib olulist rolli vedeliku tasakaalus, pH-regulatsioonis ja närvitalitluses. Selle taseme mõõtmine aitab hinnata elektrolüütide tasakaalu ja avastada erinevaid haigusseisundeid, nagu dehidratatsioon, neerupuudulikkus või happe-aluse tasakaalu häired.

Funktsioon
  • Peamine negatiivselt laetud ioon (anioon) vereseerumis.
  • Hoiab vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu (koos naatriumiga).
  • Aitab säilitada keha pH taset (happe-aluse tasakaal).
  • Osaleb seedeprotsessides (soolhappena) ja närvimpulsside edastamises.
Päritolu
  • Peamiselt saadakse toiduga (sool, köögisool ehk naatriumkloriid).
  • Eritatakse higi, uriini ja sooltesekrete kaudu.
  • Taset reguleerivad neerud ja hormonaalsed mehhanismid.
Protseduur
  • Kloorserumi tase määratakse veeni verest võetud vereproovist.
  • Enamasti tehakse koos teiste elektrolüütide (naatrium, kaalium) ja veregaasanalüüsiga.
  • Kasutatakse spetsiaalseid elektrood meetodeid või automatiseeritud biokeemilisi analüsaatoreid.
  • Tulemus on tavaliselt saadaval mõne tunni kuni päeva jooksul.
Ettevalmistus
  • Tavauuringuks erilist ettevalmistust ei vaja, kuid võib olla vaja paastuda 8–12 tundi, kui tehakse koos teiste biokeemiliste testidega.
  • Oluline on teavitada arsti võetavatest ravimitest (nt diureetikumid, kortikosteroidid), kuna need võivad tulemust mõjutada.
  • Vesi tarbimine enne vereandmist on lubatud, kuid tuleks vältada liigset joomist.
Dehidratsioon
  • Vedelikupuudus (diaree, oksendamine, liigne higistamine).
  • Piisamatu vedeliku tarbimine.
Happe-aluse tasakaalu häired
  • Metaboolne alkaloos (nt pikaajaline oksendamine).
  • Respiratoorne alkaloos (kiire hingamine).
Neeruprobleemid
  • Neerupuudulikkus, kui neerud ei erita piisavalt kloriidi.
  • Rennaaltubulaarne haigestumus.
Muud põhjused
  • Liigne soola (naatriumkloriidi) tarbimine.
  • Mõned ravimid (nt kortikosteroidid, diureetikumid).
  • Kushingu sündroom (liigne kortisooli tootmine).
Liigne vedelikukadu
  • Pikaajaline oksendamine või mao aspireerimine (kaotatakse soolhape, mis sisaldab kloriidi).
  • Diaree, eriti lastel.
Happe-aluse tasakaalu häired
  • Metaboolne atsidoos (nt diabeetiline ketoatsidoos).
  • Respiratoorne atsidoos.
Vedeliku ülekoormus
  • Südamepuudulikkus.
  • Neerupuudulikkus (vedeliku kogunemine).
  • Liigne veesisaldus (vee mürgistus).
Muud põhjused
  • Burnside'i sündroom (liigne uriini eritamine).
  • Addisoni tõbi (adrenaalpuudulikkus).
  • Pikaajaline diureetikumide (nt tiasiidid) kasutamine.
  • Madal soola sisaldus toidus.
Kliinilised sümptomid
  • Nõrkuse, väsimuse või lihaste krampide ilmnemine.
  • Pikaajaline oksendamine, diaree või vedelikupuudus.
  • Segadusseisund, hingamisraskused või südame rütmihäired.
  • Kaalulangus või isu puudumine.
Haiguste ja seisundite jälgimine
  • Happe-aluse tasakaalu häirete hindamine.
  • Neerude, maksa või südamehaiguste seire.
  • Diabeedi või kushingu sündroomi kontroll.
  • Ravimite (nt diureetikumid) mõju hindamine.
Spetsialistid
  • Perearst või terapeut – üldise tervisekontrolli või sümptomite hindamise korral.
  • Nefroloog – neeruhaiguste või elektrolüütide tasakaalu häirete korral.
  • Endokrinoloog – hormonaalsete häirete (nt Addisoni tõbi, kushingu sündroom) hindamisel.
  • Intensiivravi arst – kriitiliste seisundite (šokk, rasked põletused) korral.