Lisa kliinik

Laringoskoopia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Laringoskoopia on kopsuvõrgu (lümfisüsteemi) ja/või kõri vaatlusmeetod, mida kasutatakse kõri, häälelihaseid ja ülemiste hingamisteede struktuuride hindamiseks. See on oluline diagnostiline vahend patsientidel, kellel esineb hääle- või neelamishäireid, kroonilist köha või kahtlust kõrivähki. Meetod võimaldab arstil otse vaadelda kõrrepiirkonda ja vajadusel võtta koeproove (biopsia).

Funktsioon
  • Kõri, häälelihaste ja ülemiste hingamisteede otsene visuaalne hindamine.
  • Põletikuliste, kasvajaliste või struktuuriliste muutuste (nagu polüübid või sõlmed) tuvastamine.
  • Biopsia võtmine vähikahtluse korral.
  • Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest.
Meetodid
  • Otse laringoskoopia: Teostatakse jäika või paindva laringoskoobiga, tavaliselt narkoos.
  • Väline laringoskoopia: Peegliga kaudne vaatlus, mida tehakse kabinetis.
  • Video laringostroboskoopia: Kasutatakse stroboskoopilist valgust häälelihaste vibratsiooni hindamiseks.
Ettevalmistus
  • Enamasti tuleb uuringuks tulla tühi kõht (söömata ja joomata 6-8 tundi).
  • Raviarse teatatakse võimalikest allergiatest ja ravimite kasutamisest.
  • Kui tehakse otse laringoskoopia narkoosi all, on vajalik transpordi korraldamine pärast uuringut.
Protseduur
  • Patsient asetatakse mugavasse asendisse (istudes või lamades).
  • Kurgu tuimestatakse lokaalanesteesia pulbriga või spreiga, et vähendada kurgurefleksi.
  • Arst juhib laringoskoobi (peenikese paindva toru kaamera ja valgusallikaga) suu kaudu kõrre.
  • Vaadatakse läbi struktuurid reaalajas monitoril. Vajadusel võetakse biopsia või tehakse väiksemaid sekkumisi.
  • Protseduur kestab tavaliselt 10-30 minutit.
Põletikulised seisundid
  • Laringiit (kõripõletik) – tavaliselt põhjustab punetust ja turse.
  • Refluks-laringiit – maohappe tagasivoolu põhjustatud ärritus.
Hügieenilised kasvavad moodustised
  • Häälepolüübid või sõlmed – tihti seotud hääle ülekoormusega.
  • Papilloomid – viiruslikud kasvajad.
Kasvajad
  • Hea- või pahaloomulised kasvajad (sh kõrivähk).
Struktuurilised või funktsionaalsed häired
  • Häälelihaste halvatus.
  • Kõrireduktsioon (kitsenemisohud).
  • Võõrkehad hingamisteedes.
Sümptomid
  • Krooniline kõrivalu või kurgu kratsimistunne.
  • Häälehäired (kähedus) kauem kui 2-3 nädalat.
  • Valu neelamisel (odünofaagia) või raskused neelamisel (düsfaagia).
  • Krooniline kuiv köha või veri köhimisel.
  • Tunne, nagu midagi oleks kurgus kinni (kõripall).
Spetsialistid
  • Otorinolaringoloog (kõrva-, nina- ja kurguarst) – peamine spetsialist, kes teostab ja tõlgendab uuringut.
  • Onkoloog – vähikahtluse korral.
  • Pulmonoloog – hingamisteede probleemide hindamisel.

Seotud uuringud

Laringostroboskopia
complementary
Hääle akustiline analüüs
complementary
Spektrograafia
complementary
Elektroglottograafia (EGG)
complementary
Stroboskoopia
complementary
Videostroboskopiline uuring
complementary
Aerodünaamiline hääleuuring
complementary
Subglottiline rõhk
complementary
Fonatsiooni õhuvool
complementary
Maksimaalse foneerimisaja test
complementary
S/Z suhe
complementary
Jitter ja shimmer analüüs
complementary

Seotud haigused

Kurkavähk 85% Nasofarüngeaalne kartsinoom 85% Suuõõnevähk (Carcinoma oris) 85% Keelevähk 85% Huulevähk 85% Suulaelundi vähk 85% Süljenäärmekasvaja 85% Mandlipõletik 80% Äge tonsilliit 80% Krooniline tonsilliit 80% Trahheobronhiit 75% Trahheiit 75% Epiglottiit 75% Kõriepõletik 75% Kurgupõletik (Faryngiit) 75% Lasteköha (Pertussis) 70% Kruup 70% Streptokokk-farüngiit 70% Infektiivne mononukleoos 70% Vocal fold polyps (häälepolüübid) 65% Kõrisõlmed 65% Häälepaelte halvatus 65% Larüngomalaatia 65% Disfagia 60% Globus faringeus 60% Zenkeri divertikul 60%

Otsi näitajat