Laringoskoopia

Laringoskoopia on kopsuvõrgu (lümfisüsteemi) ja/või kõri vaatlusmeetod, mida kasutatakse kõri, häälelihaseid ja ülemiste hingamisteede struktuuride hindamiseks. See on oluline diagnostiline vahend patsientidel, kellel esineb hääle- või neelamishäireid, kroonilist köha või kahtlust kõrivähki. Meetod võimaldab arstil otse vaadelda kõrrepiirkonda ja vajadusel võtta koeproove (biopsia).

Funktsioon
  • Kõri, häälelihaste ja ülemiste hingamisteede otsene visuaalne hindamine.
  • Põletikuliste, kasvajaliste või struktuuriliste muutuste (nagu polüübid või sõlmed) tuvastamine.
  • Biopsia võtmine vähikahtluse korral.
  • Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest.
Meetodid
  • Otse laringoskoopia: Teostatakse jäika või paindva laringoskoobiga, tavaliselt narkoos.
  • Väline laringoskoopia: Peegliga kaudne vaatlus, mida tehakse kabinetis.
  • Video laringostroboskoopia: Kasutatakse stroboskoopilist valgust häälelihaste vibratsiooni hindamiseks.
Ettevalmistus
  • Enamasti tuleb uuringuks tulla tühi kõht (söömata ja joomata 6-8 tundi).
  • Raviarse teatatakse võimalikest allergiatest ja ravimite kasutamisest.
  • Kui tehakse otse laringoskoopia narkoosi all, on vajalik transpordi korraldamine pärast uuringut.
Protseduur
  • Patsient asetatakse mugavasse asendisse (istudes või lamades).
  • Kurgu tuimestatakse lokaalanesteesia pulbriga või spreiga, et vähendada kurgurefleksi.
  • Arst juhib laringoskoobi (peenikese paindva toru kaamera ja valgusallikaga) suu kaudu kõrre.
  • Vaadatakse läbi struktuurid reaalajas monitoril. Vajadusel võetakse biopsia või tehakse väiksemaid sekkumisi.
  • Protseduur kestab tavaliselt 10-30 minutit.
Põletikulised seisundid
  • Laringiit (kõripõletik) – tavaliselt põhjustab punetust ja turse.
  • Refluks-laringiit – maohappe tagasivoolu põhjustatud ärritus.
Hügieenilised kasvavad moodustised
  • Häälepolüübid või sõlmed – tihti seotud hääle ülekoormusega.
  • Papilloomid – viiruslikud kasvajad.
Kasvajad
  • Hea- või pahaloomulised kasvajad (sh kõrivähk).
Struktuurilised või funktsionaalsed häired
  • Häälelihaste halvatus.
  • Kõrireduktsioon (kitsenemisohud).
  • Võõrkehad hingamisteedes.
Sümptomid
  • Krooniline kõrivalu või kurgu kratsimistunne.
  • Häälehäired (kähedus) kauem kui 2-3 nädalat.
  • Valu neelamisel (odünofaagia) või raskused neelamisel (düsfaagia).
  • Krooniline kuiv köha või veri köhimisel.
  • Tunne, nagu midagi oleks kurgus kinni (kõripall).
Spetsialistid
  • Otorinolaringoloog (kõrva-, nina- ja kurguarst) – peamine spetsialist, kes teostab ja tõlgendab uuringut.
  • Onkoloog – vähikahtluse korral.
  • Pulmonoloog – hingamisteede probleemide hindamisel.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!