Streptokokk-farüngiit

Kirjeldus

Streptokokk-farüngiit on streptokokkide põhjustatud terav kurkupõletik, mis võib tekitada tõsiseid tüsistusi, kui seda ei ravita õigesti. See on üks levinumaid bakteriaalseid põhjuseid kurguvalude seas, mis nõuab arstiabi ja sageli antibiootikumiravi, et peatada nakkuse levik ja vältida terviseriske.

Streptokokk-farüngiit on bakteriaalne infektsioon, mida põhjustavad A-rühma streptokokid (Streptococcus pyogenes). Need bakterid koloniseerivad ja kahjustavad kurgu (farünksi) limaskesta, põhjustades intensiivset põletikku, turse ja valu. Erinevalt viiruslikest kurguvaludest nõuab see tingimus spetsiifilist antibiootikumiravi. Haigus levib piisknakkuse teel köhates, aevastades või läbi kontamineritud esemete ning on eriti nakkav lastekollektiivides. Õigeaegne ja adekvaatne ravi on kriitiline, et vältida tüsistusi nagu reumatiline palavik või glomerulonefriit.

Peamised ja iseloomulikumad sümptomid
  • Äkiline, tugev kurguvalu, mis raskendab sülje või toidu neelamist
  • Kõrge palavik (sageli üle 38,5°C), eriti lapsedel
  • Punetavad, turvunud kurgumandlid koos valgete näärmete või mädaga nende pinnal
  • Suurenenud ja valulikud lümfisõlmed (läkiläätsed) kaelal
Muud võimalikud sümptomid
  • Peavalu, väsimus ja üldine kehavalu
  • Iiveldus, oksendamine või kõhuvalu (tavalisem väikelastel)
  • Väikelustel võib esineda köha või nohu, kuid need on harvemad kui viiruslikel infektsioonidel
  • Skarlatiini (tibatõbe) korral võib tekkia peenike, liivataoline lööve kehal

Põhiliseks põhjustajaks on A-rühma beetahemolüütilised streptokokid (GAS). Nakkus levib otseselt nakatunud inimese hingamisteede eritiste kaudu või kaudselt puudutades nende kätega kontamineritud pindu ja seejärel oma nina, suu või silmi. Risk suureneb tihedas kontaktis (peres, koolis, lasteaias), sügis-talvisel hooajal ning teatud vanuserühmades. Lapsed vanuses 5–15 aastat on kõige vastuvõtlikumad. Riskiteguriteks on ka nõrgenenud immuunsüsteem ja eelmine kokkupuude nakkusega.

Diagnoos algab põhjaliku kliinilise uuringuga, kus arst hindab sümptomeid ja teeb faringoskopiat (vaatab kurgu). Kõige olulisem on aga infektsiooni põhjustaja tuvastamine. Selleks kasutatakse: 1) Kiirantigeeni testi (streptotest): tulemus saadakse minutitega kurgunõpust, kuid testil võib olla valenegatiivseid tulemusi. 2) Kurgunõpu bakterikultuur: see on kuldne standard, mis annab täpse tulemuse 24-48 tunni jooksul, kinnitades või välistades streptokoki kohalolu. Lisaks võib vereanalüüs (valged vererakud, CRP) näidata bakteriaalse infektsiooni märke.

Ravi põhieesmärk on bakterite hävitamine ja tüsistuste ennetamine. Penitsilliin (või selle derivaadid nagu amoksitsülliin) on esmajärguline antibiootikum, mida määratakse 10-päevase kursusena, mida tuleb lõpuni võtta isegi sümptomite paranemise korral. Penitsilliiniallergia korral kasutatakse alternatiive nuh tsefalosporiine või klaritromütsiini. Simptomaatiliseks raviks soovitatakbe palavikualaandajaid ja valuvaigisteid (paratsetamool, ibuprofeen), soolaga või erilahendustega kurgu loputamist, piisavat vedeliku tarbimist ja puhkust. Oluline on eralduda kollektiivist vähemalt 24 tundi pärast antibiootikumide alustamist.

Arsti konsultatsioon on hädavajalik, kui: kurguvalu on tugev ja kestab üle 48 tunni; palavik on kõrge (eriti üle 39°C) või kestab mitu päeva; tekivad hingamis- või neelamisraskused; lümfisõlmed turvavad oluliselt; või kui nahal lööve. Laste puhul tuleb arsti poole pöörduda kohe, kui laps on väga nõrk, ärritatud, joob vähe vedelikku või tal on jäik kael. Samuti tuleb konsulteerida, kui antibiootikumiravi alustamise järel pole paranemist 2-3 päeva jooksul või kui sümptomid hiljem naasevad.