Keelevähk

Keelevähk (ladina keeles Carcinoma linguae) on üks suuõõne vähiliikidest, mis algab enamasti keele limaskesta lamekihist (lamelise kartsinoomina). Kasvaja võib tekkida keele mis tahes osas: tipus, külgedel või alusel. See võib olla väga invasiivne, kasvades kiiresti ja levides lümfisõlmedesse, kõrige, lõualuudesse või kaugematesse elunditesse. Haigus põhjustab olulisi funktsionaalseid häireid, mõjutades rääkimist, maitsmist ja neelamist.

Keelevähku põhjustab reeglina koosmõju mitmete teguritega. Peamised riskitegurid on tubakatoodete tarvitamine (suitsetamine või tubaka närimine) ja alkoholi liigtarbimine – need kaks tegurit korraga suurendavad riski mitu korda. Inimese papilloomiviiruse (HPV), eriti kõrge riskiga tüüp 16, infektsioon on üha olulisem põhjustegur, eriti noorematel patsientidel. Krooniline mehaaniline ärritus (näiteks halvasti istuvad hambaproteesid või teravad hambaservad) võib kaasa aidata. Toitumisharjumused, nagu vähese köögiviljade ja puuviljade tarbimine, samuti halb suuhügieen võivad riski suurendada. Haigus esineb sagedamini üle 40-aastastel meestel, kuid noorematel inimestel on esinemissagedus HPV seoses tõusnud.

Diagnoosimine algab põhjaliku anamneesi ja suuõõne visuaalse ning taktiilse uuringuga. Kahtluse korral võetakse biopsia – väike koeproov kahtlaselt alalt, mis analüüsitakse patoloogi poolt, et kinnitada vähirakke olemasolu ja määrata nende tüüp. Kasvaja leviku hindamiseks kasutatakse kuvamisuuuringuid: kompuutertomograafiat (KT) või magnetresonantstomograafiat (MRT) kaela ja peapiirkonna detailseks vaatamiseks, ning positronemisioontomograafiat (PET) kaugmetastaside avastamiseks. Vajadusel tehakse ka endoskoopiat (suuõõne ja kõrige vaatlust) või sentinelsõlme biopsiat lümfisõlmete olukorra hindamiseks.

Raviplaani koostab multidisciplinaarne vähimeeskond (onkoloog, kirurg, kiiritusarst, patoloog jt), arvestades kasvaja staadiumit, asukohta ja patsiendi üldseisundit.

1. Kirurgiline ravi: Esmavalik meetod. Kasvaja eemaldatakse koos ümbritsevate tervete kudedega (resektsioon). Suuremate kasvajate puhul võib olla vaja osalist keele eemaldamist (glossektoomiat) või lümfisõlmede eemaldamist kaelast (kaela dissektsioon), millele järgneb rekonstruktsioonkirurgia.

2. Kiiritusravi: Kasutatakse kas eelravis, pärast operatsiooni või põhiravina, kui operatsioon ei ole võimalik. Võib olla väline kiiritus või braküteraapia (kiirgusallikate paigutamine kasvajasse).

3. Keemoteraapia: Sageli kombineeritakse kiiritusraviga (kemorädioteraapia), et tõsta ravi efektiivsust, või kasutatakse metastaatilise haiguse kontrollimiseks.

4. Siht- ja immunoteraapia: Uuemad ravimid, mis ründavad spetsiifilisi vähirakkude mutatsioone (nt EGFR inhibiitorid) või võimendavad immuunsüsteemi vähivastast aktiivsust (nt PD-1/PD-L1 inhibiitorid).

5. Toetus- ja jälgimisravi: Pärast põhiravi on vajalik rehabilitatsioon – logopeediline ravi rääkimise ja neelamise taastamiseks, toitumisnõustamine, valu- ja sümptomikontroll ning psühholoogiline tugi.

Konsulteerige kiiresti oma perearstiga või suuhäigete eriarstiga (stomatoloogiga), kui märkate ühte järgmistest märkidest, mis kestavad üle kahe nädala ega parane iseseisvalt:

• Keelel, suul püsiv haav, muhk, paksend või ebatavaline laik.
• Pidev valu suus või keelel, mis segab söömist või rääkimist.
• Raskused keele liigutamisel, rääkimise häiritus või hääle muutus.
• Valulikud raskused neelamisel või tunne, et toit jääb kurgu kinni.
• Põhjendamatu veritsemine suust.
• Tuimus keelel või suus.
• Kõrvavalu ilma teadaoleva kõrvapõhjuseta.
• Kaelal või alalõuas suurenenud, kõva lümfisõlm.

Ärge jätke neid sümptomeid tähelepanuta. Õigeaegne meditsiiniline sekkumine võib määrata ravi edukuse ja prognoosi.