Subglottiline rõhk
Subglottiline rõhk on õhurõhk, mis tekib häälepaelte all olevas hingamitee osas (subglottilises piirkonnas). Selle mõõtmine on oluline häälefunktsiooni, hääle kvaliteedi ja hingamisteede läbilaskvuse hindamisel. Erinevad kõne- või hingamishäired võivad olla seotud subglottilise rõhu kõrvalekalletega normist.
- Tagab piisava õhuvoolu häälepaelte vahelt hääle tekitamiseks (fonatsiooniks).
- Mõjutab otseselt hääle tugevust (intensiivsust) ja kõnekõrgust.
- Toetab efektiivset köhimist ja hingamisteede kaitse refleks.
- Tekib kopsudest tuleva väljahingatava õhu ja häälepaelte takistuse (glottise sulgumise) vastasmõjul.
- Seda reguleerivad rinna- ja kõhu lihaste töö, õhuvool kiirus ning häälepaelte pinge ja asend.
- On dünaamiline näitaja, mis muutub hingamise, kõne, laulmise või köhimise ajal.
- Uuringut viiakse läbi tavaliselt spetsialiseeritud kliinikus otorinolaringoloogi või foniaatri juhendamisel.
- Patsient istub sirgelt. Rõhu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset peent katetrit või andurit, mis viiakse läbi nina või suu häälepaelte alla (subglottilisse ruumi).
- Patsienti palutakse teha erinevaid ülesandeid: rahulikult hingata, hääldada häälikuid (nt pikka /a/), kõnelda või köhida.
- Andur registreerib rõhu muutused reaalajas, andmed analüüsitakse arvutiga.
- Enne protseduuri tuleb vältida suitsetamist ja tugevat häälekoormust.
- Kliinilise vajaduse korral võib olla vajalik kohalik tuimestus nina- või suukoopale.
- Subglottiline stenoos (ahenemine) sünnist või hilisemast põletikust.
- Häälepaelte polüübid, tsüstid või pahaloomulised kasvajad.
- Laringotrahheiit (kruup) või muu põhjustatud edeem (tursed).
- Võõrkeha kõripõhjas.
- Liigne häälepingutus ja vale hääletehnika (nt kriiskamine).
- Muskulaarne kõnehäire (düsfoonia).
- Stress või ärevus, mis põhjustab lihaspinget.
- Spastiline düsfoonia, mis põhjustab häälepaelte liigset kokkutõmbumist.
- Häälepaelte paralüüs või paresis (nt pärast kaelaoperatsiooni või infektsiooni).
- Müastenia gravis või muud neuromuskulaarsed haigused.
- Vanusega seotud häälepaelte atroofia (presbylaryngis).
- Häälepaelte armistunud sulgumine (sünehhia), mis põhjustab õhulekket.
- Kopsuhaigused, mis vähendavad väljahingatava õhu mahtu ja survet.
- Hüpofunktsionaalne düsfoonia (nõrk, hingav hääl).
- Väsimus või üldine nõrkus.
- Pidev häälitsemise vaevus, hääle väsimus või nõrkus.
- Kähisemine, häälitsemise vaevus või hääle kadumine.
- Raskused hingamisel või tundmus kaela survest.
- Kontroll pärast kaela- või häälepaelte operatsiooni (nt kõrivähi ravi).
- Kahtlus spastilise või hüperfunktsionaalse düsfoonia järele.
- Otorinolaringoloog (kõrva-, nina- ja kurkuarst).
- Foniaater (häälespetsialist).
- Logopeed (kõneterapeut) või pulmonoloog (kopsuarst) vajadusel.
| Üldine | Normaalne subglottiline rõhk kõne ajal jääb tavaliselt vahemikku 5 kuni 15 cm H₂O (või ~0.5 kuni 1.5 kPa). |
|---|---|
| Meestele | Täiskasvanud meestel keskmine rõhk kõne ajal võib olla 7–12 cm H₂O. |
| Naistele | Täiskasvanud naistel keskmine rõhk kõne ajal võib olla 5–10 cm H₂O. |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Subglottiline rõhk tõuseb
5Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!