Larüngomalaatia
Kirjeldus
Larüngomalaatia on imikute kõige levinuim kaasasündinud hingamisteede anomaalia, mille puhul kõrikõhr on liiga pehme ja vajub sisse hingates, põhjustades iseloomulikku vilesarnast heli (stridor). See on enamasti kahjutu seisund, mis paraneb iseenesest, kuid võib mõnel juhul nõuda meditsinilist sekkumist. Oluline on seda õigesti diagnoosida, et eristada teistest hingamisteede probleemidest ja pakkuda lapsele rahuldust.
Larüngomalaatia on seisund, kus imiku kõri (larünks) struktuurid – eelkõige epiglottis (kõrilükas) või arütenoidkõhred – on liiga pehmed või alaarenenud. Sissehingamisel tekib kõrguva rõhu tõttu need pehmed kudedesse ja sulgevad osaliselt hingamisteed, tekitades iseloomulikku müra. See on peamiselt arenguprobleem, mis seotud kõhikõhre ja lihaste toonuse puudulikkusega. Enamikul juhtudest arenevad kõri struktuurid tugevamaks ja probleem laheneb iseenesest esimese 12–18 elukuu jooksul.
- Kõrge, vilesarnane või ragisev hingamine (stridor), mis muutub tugevamaks nuttes, sööes või lamades seljal.
- Raskused sissehingamisel (inspiratoorne häire).
- Rindkere sissevajumine (retraktsioonid) hingamisel.
- Apunö rütm või hingamisteede poolpidev sulgumine une ajal (obstruktiivne uneapöö).
- Raskused toitumisel (neelamishäired), sageline köheramine toitu või vedelikku sattudes.
- Vähene kaalutõus või kaalulangus piisava toitumise korral, kuna hingamine väsitab last.
- Sinakas värvihele (tsüanoos) huultel või nahal tugeva hingamispingutuse ajal.
- Ägedad hingamisraskuse episoodid (dekompensatsioon), mida võivad põhjustada ülemised hingamisteede infektsioonid.
Larüngomalaatia täpset põhjust ei tunta, kuid see on seotud kõrikõhre ja ümbritsevate lihaste neuromuskulaarse koordinatsiooni ja toonuse viivitusega. Peamised seotud tegurid on:
Diagnoos põhineb peamiselt anamneesil ja klinistel sümptomitel. Võtmetähtsusega on läbivaatuse teostamine otolarengoloogil (kõrva-, nina- ja kurukonnaks). Põhilised diagnostilised meetodid on:
- Otolarengoloogiline läbivaatus: Visuaalne hindamine, et välistada teised anomaaliad.
- Laringoskopia ja/või bronhoskopia: Peamine meetod. Läbi nina või suu sisestatakse peenikas, painduv toru (endoskoop), et otseselt vaadelda kõri struktuure ja nende liikumist hingamisel. See kinnitab diagnoosi.
- Röntgenuuringud: Tavaliselt mitte vajalikud, kuid võivad aidata välistada teisi rindkere või kõri patoloogiaid.
- pH-metria või impedantsmonitooring: Tehakse mõnel juhul kahtluse korral, et hindada mao-happe tagasivoolu (refluksi), mis võib larüngomalaatiat süvendada.
Enamikul lastel on larüngomalaatia kerge ja ei nõua spetsiifilist ravi – vaid jälgimist. Ravi on vajalik vaid rasketel juhtudel, kus on oht elutähtsatele funktsioonidele (hingamine, toitumine).
- Jälgimine: Regulaarsed kontrollid lastearsti või otolarengoloogi juures, et hinnata sümptomite dünaamikat ja lapse kasvu.
- Toitumise kohandamine: Soovitatakse sagedasemaid, väiksema mahuga toidukordi, püstist asendit toitumise ajal ja pärast seda, et vähendada refluksi riski.
- Ravi mao-happe refluksi vastu: Kui kaasneb refluks, võidakse määrata happesidumise preparaate (nt omepratsool).
- Hapnikuravi: Väga rasketel juhtudel võib vajalik olla lisahapnik.
- Kirurgiline ravi (supraglottoplastika): Tehakse vaid raskekujulise larüngomalaatia puhul, kui on tõsine hingamis- või toitumispuue. Protseduuri käigus lõigatakse või kuumtöödeldakse liiga pehmeid kõri koedi, et avada hingamisteed. Operatsioon on väga efektiivne.
Kõik imikud, kellel esineb pidev või hääleline stridor, vajavad arsti hindamist. Võta KOHE ühendust arstiga või sõida kiirabiga haiglasse, kui lapsel esineb mõni järgmistest sümptomitest:
- Äge hingamisraskus: nähtavad tugevad pingutused hingamisel (nina tihedad, rindkere sügav vajumine), lapil on õhupuudus.
- Tsüanoos: huuled, keel või näonahk muutuvad sinakaks või halliks.
- Rasked toitumisraskused: laps ei suuda süüa ega juua, köhib pidevalt toidu ajal, kaotab kaalu.
- Apne episoodid: hingamine peatub lühikeseks ajaks (rohkem kui 10-15 sekundit).
- Ülim ärevus või letargia: laps on ülimalt rahutu või vastupidi, uimane ja reageerib halvasti.