Lasteköha (Pertussis)

Kirjeldus

Lasteköha on äge, väga nakkav bakteriaalne hingamisteede infektsioon, mida iseloomustavad rasked köhahoov. See on eriti ohtlik imikutele ja väikelastele, kus võib põhjustada eluohtlikke tüsistusi. Õigeaegne diagnostika ja ravi on hädavajalikud haiguse leevendamiseks ja leviku peatamiseks.

Lasteköha on põhjustatud Bordetella pertussi's'e bakterist, mis nakatab kõri, trahheed ja kopsusid. Bakter toodab mürke, mis kahjustavad hingamisteede limaskesta ja põhjustavad iseloomulikke köhahoove. Haigus levib õhu kaudu pisikeste tilkadega köhimise, aevastamise või rääkimise ajal. Haiguse kulg jaguneb kolmeks faasiks: katarraalne faas (nädal või kaks), paroksüstiline faas (1-6 nädalat) ja paranemise faas (mitu nädalat). Imikutel võib haigus kulgeda atüüpiliselt, ilma iseloomuliku köhata, kuid põhjustada hingamise seiskumist (apnoed).

Esimene faas (Katarraalne faas, 1-2 nädalat)
  • Kerge köha
  • Noorus, aevastamine
  • Madal palavik
  • Üldine väsimus
  • Sümptomid meenutavad tavalist nohu-haigust
Teine faas (Paroksüstiline faas, 1-6 nädalat)
  • Rasked köhahoovad: järjestikused, kiired köhajad, millele järgneb sissehingamisel kõrge vile või 'kukese hääle' sarnane heli (whoop)
  • Köha tõttu tekkiv oksendamine
  • Köhahoo lõpus selge lima väljaajamine või oksendamine
  • Köhahoogude ajal sinakas nahavärvus (tsüanoos) hapnikupuuduse tõttu
  • Äärmine väsimus hoogude vahel
Kolmas faas (Paranemise faas, mitu nädalat)
  • Köha hoogude sageduse ja tugevuse aeglane vähenemine
  • Köha võib püsida kuni 10 nädalat või kauem, mistõttu seda nimetatakse ka 'sajapäevaseks köhaks'

Põhipõhjus on Bordetella pertussi's'e bakteriga nakatumine. Bakter levib nakatunu hingamisteede eritiste pisitilkadega lähedases kontaktis (kuni 1 meeter). Peamised riskitegurid on:

  • Vaktsineerimata staatus: Kõige suurem risk on vastsündinutel ja imikutel, kes ei ole saanud täielikku vaktsineerimist (DTaP-vaktsiin).
  • Ebapiisav immuunsus: Vaktsineeritud laste ja täiskasvanute kaitse võib aja jooksul nõrgeneda, mistõttu nad võivad haigestuda kergemal kujul, kuid levitada bakterit.
  • Lähedane kontakt haigega: Elamine või tihe suhtlemine nakatunuga.
  • Nõrgenenud immuunsüsteem.
  • Rasedus: Rasedatel naistel on suurem risk rasketele kuludele ja nad võivad kanda ohtu vastsündinule.

Arst teeb diagnoosi kliinilise pildi (iseloomulikud köhahoovad) ja laboratoorsete testide põhjal. Kuna esimeses faasis sümptomid on ebaselged, on oluline kahtlus haiguse osas. Peamised diagnostilised meetodid on:

  • Anamnees ja füüsiline uuring: Köha iseloomu ja kestuse detailne küsitlemine, kuulamise leidude hindamine.
  • Polümeraasi ahelreaktsioon (PCR): Kõige tundlikum ja kiirem test. Tehakse ninaneeluvõtt või limanäidis köhimise teel, et tuvastada bakteri DNA-d.
  • Bakterikultuur: Limanäidise külvamine erilisele söötmele. Tulemused võtavad mitu päeva, kuid on väga spetsiifilised.
  • Vereanalüüs: Valkude arvu tõus, eriti lümfotsüütide suur hulk.
  • Seroloogilised testid: Vastuainete taseme määramine veres. Kasulikum hilisemas faasis või vaktsineerimisajaloo hindamisel.

Ravi eesmärk on leevendada sümptomeid, lühendada nakkusperioodi ja vältida tüsistusi. Ravistrateegia hõlmab:

  • Antibiootikumravi: Eriti tõhus, kui alustatakse haiguse varases faasis (esimese 1-2 nädala jooksul). Levinumad preparaadid on makroliidid (nt atsitromütsiin), mis vähendavad nakatumisvõimet ja hoovade kestust. Hilisemas faasis ei vähenda antibiootikum köha tugevust, kuid takistab edasist levikut.
  • Sümptomaatiline ravi: Puhkus, piisav vedelik, õhuniiskuse tõstmine magamistoas, kerge toit mitmes väikeses portsjonis, et vähendada oksendamise ohtu.
  • Hospitaalravi: Imikute ja raskel kujul haigestunute jaoks, kus võib olla vaja hapnikuravi, hingamisteede imemist ja suglikoortisooni köhahoogude leevendamiseks.
  • Profilaktika: Haigusega kokku puutunud pereliikmetele või lähedastele kontaktidele määratakse ka antibiootikum (postekspositsiooniline profülaksia) nakatumise vältimiseks.
  • Vaktsineerimine: Kõige tõhusam ennetusmeede. Soovitatakse rasedusaja kolmandas trimestris vaktsineerida ema, et kaitse üle kanduda lapsele, ning järgida laste vaktsineerimiskalendrit (DTaP).

Konsulteerige kohe arstiga, kui teil või teie lapsel on järgmised märgid, eriti kui teate, et olete olnud kokkupuutes lasteköhaga:

  • Köha, millega kaasneb hingamisraskused või hingamise lühiajalised seiskumised (eriti imikutel).
  • Naha, huulte või küüniste sinakas või kahvatu värvus köha ajal.
  • Köha tõttu oksendamine.
  • "Kukese hääle" sarnane heli sissehingamisel köhahoogude järel.
  • Märgatav väsimus või apaatia.
  • Dehütratsiooni märgid (kuivad pisarakanalid, vähene kuseeritus, lõtv nahk).
  • Krambid või teadvuse kaotus.
  • Vastsündinu või vaktsineerimata imiku puhul iga pikeneva või halveneva köha ilmnemine.

IMIKUTE puhul on lasteköha ERITI OHTLIK. Otsige kohe erakorralist arstiabi, kui imikul on hingamisraskused, hingamine seisab või nahk muutub sinakaks.