Trahheiit
Kirjeldus
Trahheiit on hingamisteede haigus, mille puhul põletikku tekib trahheas – õhutorus, mis ühendab kõri ja kopsusid. See võib põhjustada valusat kuiva köha, rindkere piirkonnas ebamugavustunnet ja hingamisraskusi, mõjutades oluliselt igapäevast elukvaliteeti. Haigus võib olla nii äge (lühiajaline) kui ka krooniline, ning selle ennetamine ja õigeaegne ravi on väga olulised.
Trahheiit on trahhea limaskesta põletikuline seisund. Trahhea on umbes 10-12 cm pikkune toru, mis kannab õhku kõrist bronhidesse ja edasi kopsudesse. Põletiku korral limaskest paistetab, punetab ja hakkab tootma suurenenud koguses eritisi (lima), mis ärritab köharefleksi. Äge trahheiit tekib tavaliselt viiruse või bakteri tagajärjel ja kestab mõni nädal, samas kui krooniline trahheiit on pikaajaline (üle kolme kuu) ning on seotud pideva ärritusega, näiteks suitsetamisest või keskkonnasaasteainetest. Põletik võib mõnikord levida ka naaberkudedesse, näiteks kõrri või bronhidesse.
- Valulik, kuiv ja kögelev köha, mis võib hiljem muutuda röga eritavaks (märjaks köhaks).
- Rindkere taga aisting valust või kratsivast tunnetest, mis süveneb köhimisel.
- Raskused sissehingamisel või hingamisel üldiselt.
- Kähisemine või hääle kadumine.
- Kerge kuni mõõdukas palavik.
- Väsimus ja üldine vähesemeelus.
- Valu või kratsiv tunne kurgus.
- Köhimise tõttu võib tekkida lihaste valusus kõhu- või rindkere piirkonnas.
- Püsiv, toidu söömise või rääkimisega mitte seotud köha.
- Pidev vajadus köha üles kühveldada, eriti hommikuti.
- Sagedased hingamisteede nakkused.
Trahheiidi põhjused jagunevad peamiselt infektsioosseteks ja mitte-infektsioosseteks. Levinumad põhjused on:
Infektsioonid: Enamasti põhjustavad haigust viirused, nagu grippi, paragrippi või rinoviirus. Vähem levinud on bakteriaalsed infektsioonid, näiteks *Staphylococcus aureus* või *Streptococcus pneumoniae*, mis võivad tekkida teisejärgselt pärast viirusinfektsiooni.
Mitte-infektsioossed ärritajad:
- Suits: Tubakasuits on kroonilise trahheiidi peamine põhjustaja.
- Õhu saasteained: Tolm, kemikaalide aurud, väljaheidetud gaasid.
- Kuuendavad ained: Külm, kuiv õhk või äkki temperatuuri muutused.
- Allergiad: Tolm, loomaliha, seenespoorid võivad põhjustada allergilist põletikku.
Riskitegurid hõlmavad nõrgenenud immuunsüsteemi, teiste hingamisteede haiguste (näiteks astma, krooniline bronhiit) olemasolu, toitumishäireid ja pikka aega veedetud ärritavates keskkondades.
Trahheiidi diagnoosimiseks läheb arst vajadusel järgmiste sammude juurde:
1. Anamnees ja füüsiline uuring: Arst kuulab patsiendi sümptomeid, riskitegureid ja teeb kuulamise stetoskoobiga, et hinnata hingamishääli.
2. Laringotrahhoskoopia: See on peamine uuring. Otorinolaringoloog (kõrva-, kurgu- ja ninahaiguste arst) kasutab peent, paindlikku toru (fibroskoobi), mis sisestatakse nina kaudu, et visuaalselt hinnata kõri, häälepaelu ja trahhea seisukorda – tuvastada põletikku, paistetust ja eritisi.
3. Laboratoorsed uuringud: Krooni või limasekreedi proove võib analüüsida bakterite olemasolu ja tundlikkuse (antibiogramm) määramiseks, et valida õige antibiootikum.
4. Pildiuuringud: Harvem, kui kahtlustatakse tüsistusi (nt kopsupõletik), võib teha rindkere röntgeni või arvutitomograafiat (CT).
5. Pulsoksümeetria: Lihtne test, mis mõõbub veres hapniku küllastust, et hinnata hingamisteede funktsiooni.
Ravi sõltub otsustavalt trahheiidi tüübist ja raskusastmest.
Äge viiruslik trahheiit:
- Sümptomaatiline ravi: palavikualandajad (paratsetamol, ibuprofeen), köhavastased vahendid kuiva köha korral või röga vedendajad märja köha korral.
- Kodused abinõud: Piisav vedeliku tarbimine, õhu niisutamine, soolaga gargarismid, inhalatsioonid auruga või füüsioloogilise lahusega. Täielik puhkus on väga oluline.
Bakteriaalne trahheiit:
- Antibiootikumid: Retseptiravimid, näiteks penitsilliinid või makroliidid, mida võetakse rangelt ettenähtud kursos.
Krooniline või ärritavate ainete põhjustatud trahheiit:
- Põhjuse kõrvaldamine: Suitsetamisest loobumine on absoluutne prioriteet. Vajadusel vältida töö- või elukeskkonna ärritajaid.
- Põletikuvastane ravi: Inhalatsioonikortikosteroidid võivad aidata vähendada kroonilist põletikku ja paistetust.
- Füüsioteraapia: Spetsiaalsed hingamisharjutused ja rindkere drenaaz võivad aidata limasekreeti eemaldamisel.
Kirurgiline ravi on haruldane ja rakendatakse ainult erandjuhtudel, näiteks trahhea ahenemise (stenoosi) korral.
Õigeaegne arstiabi konsulteerimine võib ennetada tüsistusi. Pöörduge arsti poole kohe, kui:
- Köha kestab kauem kui 2-3 nädalat või halveneb.
- Tekivad olulised hingamisraskused, lööb lämbumistunne või huuled/sõrmed muutuvad sinakaks (tsüanoos).
- On kõrge palavik (üle 39°C), mis ei lange pärast palavikualandaja võtmist.
- Köha käib kaasas paksu, kollase või rohelise, isegi verise rögaga.
- On tugev valu rindkeres või kaelas.
- Teil on kaasuv krooniline haigus (südamehaigus, diabeet, immuunpuudulikkus) või olete väga noor või eakas patsient.
Äge trahheiit võib halvimal juhul areneda bronhiidiks või kopsupõletikuks, mistõttu oluliste sümptomite puhul ei tohi viivitada.