Sügav hingamine

Kirjeldus

Sügav hingamine on hingamisprotsess, kus sissehingatakse tavapärasest sügavamalt või täielikumalt. See võib kaasneda hingamispuuduse või õhupuuduse tundega.

Sügav hingamine on keha reaktsioon, mis suurendab kopsudesse siseneva õhu mahtu. Tavapärasel hingamisel me seda teadvuslikult ei kontrolli. Sügavat hingamist võivad põhjustada erinevad faktorid, alates füüsilisest koormusest või ärevusest kuni tõsiste meditsiiniliste seisunditeni. Keha aktiveerib selle mehhanismi, et suurendada hapniku taset veres või vähendada liigset süsihappegaasi (hüperventilatsioon). Mõnedel juhtudel võib see olla normaalne reaktsioon treeningule, kuid pikaajaline või korduv sügav hingamine ilma ilmse põhjuseta võib viidata aluseks olevale terviseprobleemile.

Sagedased ja tavaliselt mitteohtlikud põhjused
  • Intensiivne füüsiline koormus või treening
  • Ärevus, stress või paanikahood
  • Tahtlik sügav hingamine enne sukeldumist või meditatsiooni ajal
  • Kõrge kohal olemine (mägironimine)
Tõsisemad haigused või hoiatussümptomid
  • Metaboolsed häired (nt diabeetiline ketoatsidoos)
  • Kopsuhaigused (nt kopsufibroos, raskekujuline astma)
  • Südamehaigused (nt südamepuudulikkus, mis põhjustab hingeldust)
  • Anemia (hapnikuvaegus veres)
  • Krooniline nefropaatia või neerupuudulikkus
  • Infektsioonid, mis põhjustavad sepse või hapnikunõudluse suurenemist
  • Keskuseärrituse häired (nt aju trauma, insult)

Kui sügav hingamine on põhjustatud stressist või kergetest füüsilistest põhjustest, võivad aidata järgmised meetodid:

1. Puhkamine: Istuge või laske maha ning püüdke lõõgastuda.

2. Kontrollitud hingamine: Proovige aeglustada hingamist. Sissehingates looge neljani, hoidke hinge nelja sekundi jooksul ja hingake välja kuue sekundi jooksul.

3. Ärevuse vähendamine: Kasutage hingamisharjutusi, meditatsiooni või viige aega värskes õhus.

4. Vedeliku tarbimine: Jooge piisavalt vett, et vältida vedelikupuudust.

5. Vältige triggereid: Vältige tubakatossu, tugevaid lõhnu ja väga niisket või kuiva õhku.

Kui sümptomid ei leina või kaasnevad muude murettekitavate tunnustega, ärge riskige ja konsulteerige arstiga.

Eluohtlikud sümptomid (kutsu KIIRABI 112)
  • Teadvuse kaotus või segadusseisund
  • Tugev valu või rõhumine rindkeres, eriti kui see kiirneb käesse või lõuga
  • Huulte või sõrmede sinakas värvus (tsüanoos)
  • Õhupuudus on nii tõsine, et saate rääkida vaid sõnu katkestades
  • Kiire ja nõrga pulss, külm higistamine
Kiire arsti konsultatsiooni vajavad sümptomid (pöörduge samal päeval või järgmisel päeval)
  • Sügav hingamine, mis ei leina isegi puhates
  • Sümptomid, mis halvenevad aja jooksul
  • Kõrge palavik (>38.5°C), mis kaasneb hingamisraskustega
  • Kroonilise haiguse (nt diabeet, südamehaigus) patsiendil uued või halvenevad hingamishäired
  • Verise või roosa vahtu kohaga köha