Lisa kliinik

Fonatsiooni õhuvool

Kvantitatiivne · mL/s

Normaalsed väärtused

Fonatsiooni õhuvoolu normid
Üldine
Normaalväärtused sõltuvad soost, vanusest, kehaehitusest ja hääle kõrgusest. Tüüpilised keskmised väärtused püsiva vokaali hääldamisel jäävad vahemikku 100–200 ml/s.
Mehed
Täiskasvanud meestel: umbes 120–180 ml/s.
Naised
Täiskasvanud naistel: umbes 90–150 ml/s.

Näitaja kohta

Fonatsiooni õhuvoolu uuring on meetod, millega hinnatakse hääle moodustamise mehhanisme ja efektiivsust. See mõõdab õhu voolukiirust hääle tekitamise ajal ning annab väärtuslikku teavet häälepatoloogiate ja hingamisteede funktsioonide kohta. Uuringut kasutatakse sageli logopeedilises ja otorinolaringoloogilises diagnostikas.

Funktsioon
  • Hindab hääle tekitamise efektiivsust ja koordinatsiooni.
  • Mõõdab õhuvoolu kiirust hääleplinkude vibratsiooni ajal.
  • Aitab tuvastada hääle ülepingutust, respiratoorset ebaefektiivsust või mehaanilisi takistusi.
Lähtekohad
  • Uuring põhineb pneumotahomeetrial (õhuvoolu mõõtmisel).
  • See on objektiivne meetod, mis annab kvantitatiivseid andmeid.
  • Kasutatakse koos teiste hääleanalüüsi meetoditega (nt laryngostroboskopiaga).
Protseduur
  • Patsient asetatakse mugavasse istuvasse asendisse.
  • Suu ja nina ümber paigaldatakse tihedalt mask, mis on ühendatud pneumotahomeetriga.
  • Patsienti palutakse sisse hingata ja hääldada pikka, stabiilset vokaali (nt /a/ või /i/) võimalikult ühtlase helikõrguse ja valjusega.
  • Seade registreerib õhuvoolu kiiruse (ml/s) reaalajas kogu hääldamise vältel.
  • Mõõtmisi korratakse mitu korda tulemuse usaldusväärsuse tagamiseks.
Ettevalmistus
  • Enne uuringut tuleks vältida suitsetamist ja kofeiini.
  • Soovitatav on vältida rasket häälekoormust uuringule eelnenud 24 tunni jooksul.
  • Oluline on teavitada arsti kõrgvererõhku või südameprobleeme ravivate ravimite kasutamisest.
Häälepuuded
  • Hääleplinkude paralüüs või paresis (nõrgestunud sulgumine).
  • Hääleplinkude atroofia või nodulid, mis takistavad täielikku sulgumist.
  • Skleroosne laryngiit.
Anatoomilised muutused
  • Hääleprao laienemine (glottis) traumata või operatsiooni tõttu.
  • Arytenoidkõhrude fikseerumine ebasoodsas asendis.
Tehnilised tegurid
  • Liigne õhurõhk hääle tekitamisel (hääle ülepingutus).
  • Respiratsiooni ja fonatsiooni koordinatsiooni häired.
Mehaanilised takistused
  • Hääletee ahenemine (stenoos) või polüübid.
  • Väga suured häälenodulid või pahaloomulised kasvajad.
  • Laryngospasm või hüpertoniline lihastoon.
Neuroloogilised häired
  • Spastiline düsfoonia (liigne hääleplinkude pinge).
  • Parkinsoni tõbi või muud ekstrapüramidaalsed häired.
  • Hääleplinkude tremor.
Muud tegurid
  • Vähene hingamisjõud (nt KOPD).
  • Hääle väsimus või düsfunktsionaalne kasutus.
  • Psühhogeenne düsfoonia.
Kliinilised sümptomid
  • Püsiv kõriheda, hääle väsimus või hääle muutus.
  • Hääle kadu (afoonia) või hääle nõrkus.
  • Valu või pingutus kõril hääldamisel.
  • Hingamisraskused kõne ajal.
Diagnostika ja jälgimine
  • Häälepuude (düsfoonia) põhjuste selgitamine.
  • Häälenäärme- või hääleplinkude patoloogiate (nt nodulid, polüübid, paralüüs) hindamine.
  • Ravi (nt logopeedia, ravimid, kirurgia) efektiivsuse jälgimine.
  • Enne ja pärt häälenäärmeoperatsioone.
Spetsialistid
  • Uuringut tellib ja tulemusi interpreteerib tavaliselt **Otorinolaringoloog** (kõrva-, nina- ja kurkuhaiuge) või **Foniatri** (hääle- ja kõnehäirete spetsialist).
  • Uuringut võib läbi viia spetsiaalselt koolitatud meditsiiniõde või audiograaf.

Seotud uuringud

Aerodünaamiline hääleuuring
complementary
Subglottiline rõhk
complementary
Stroboskoopia
complementary
Videostroboskopiline uuring
complementary
Laringostroboskopia
complementary

Seotud haigused

Häälepaelte halvatus 80% Müasteenia gravis 75% Kurkavähk 70% Vocal fold polyps (häälepolüübid) 65% Kõrisõlmed 60%

Otsi näitajat