Krooniline tonsilliit
Kirjeldus
Krooniline tonsilliit on põletikuline seisund, mis mõjutab suud taga asuvaid mandleid. See on pikaajaline haigus, mida iseloomustavad korduvad ägedad põletikuhood või pidev ebamugavus. Õigeaegne diagnostika ja ravi on olulised elukvaliteedi parandamiseks ja võimalike tüsistuste ennetamiseks.
Krooniline tonsilliit on mandlite (tonsillite) pikaajaline põletik. Mandlid on lümfoidkudemed, mis asuvad neelu tagaseinas ja kuuluvad immuunsüsteemi. Kroonilise põletiku korral kaotavad mandlid sageli oma kaitsefunktsiooni ning muutuvad ise pidevaks nakkuse koldeks. Põletik põhjustab kudede paksenemist ja sageli tekivad mandlitesse süvendid (kriptid), kuhu koguneb bakterite ja surnud rakkude segu (tonsilloliidid). See pidev põletik protsess võib mõjutada kogu organismi tervist.
- Krooniline või korduv kurkvalu
- Köha ja kurgupaelte ärritus
- Suurenenud ja pehmendunud kaelalümfisõlmed
- Halvus lõhn suust (halitosis)
- Mandlitel valged või kollakad sadestised (tonsilloliidid)
- Raskused neelamisel
- Väsimus ja üldine nõrkus
- Kerge palavik (alatalitlus)
- Kõrvavalu (mis kiirgab kurrust)
- Peavalu
- Tugev palavik
- Intensiivne kurkvalu, mis kiirgab kõrvadesse
- Rängad neelamisvalud
- Mandlite tursus ja punetus, mõnikord mädanikuga
Kroonilise tonsilliidi peamiseks põhjuseks on korduvad ägedad nakkused, mis viivad mandlite püsiva kahjustuseni. Enamik juhtumest on põhjustatud streptokokkbakteritest (nagu Streptococcus pyogenes), kuid ka teistest bakteritest või viirustest. Olulised riskitegurid on sagedased ülemiste hingamisteede infektsioonid, nõrgenenud immuunsüsteem, suitsetamine või passiivne suitsutamine ning noorem vanus (lapsed ja noored täiskasvanud). Mõnel juhul võib olla ka geneetiline kalduvus.
Arst (tavaliselt perearst või ORL-eriarst) seab diagnoosi anamneesi ja füüsilise uuringu põhjal. Uuring hõlmab kurku ja mandlite hoolikat vaatlust. Vajadusel võidakse võtta nakkuse kolde määramiseks nakkuse tundlikkuse test (nt. kurkuvõte bakteriologiliseks uuringuks). Verianalüüs (näiteks üldine verepilt ja põletikumargid nagu CRP) aitab hinnata põletiku ulatust. Väga harvadel juhtudel võidakse kaaluda mandlite biopsiat, et välistada teisi haigusi.
Ravi sõltub haiguse raskusastmest ja sagedusest. Mittemedikamentoosne ravi hõlmab puhkust, piisavat vedeliku tarbimist ja soolaga kurku loputamist valude leevendamiseks. Medikamentoosse ravi puhul määratakse antibiootikumikurss ägeda bakterialse infektsiooni korral. Kroonilise protsessi puhul, kui konservatiivne ravi ei aita ja haigus põhjustab olulisi tüsistusi (nt. unelakkumist, korduvaid absesse või reumatilist palavikku), võidakse soovitada kirurgilist ravi – tonsillektoomiat (mandlite eemaldamine). Otsus operatsiooni kohta tehakse iga patsiendi jaoks individuaalselt, kaaludes kasu ja riske.
Konsulteerige arstiga, kui teil on korduvad kurkuvalud (rohkem kui 4-5 korda aastas), pidev ebamugavus kurgus või halvus lõhn. Kiire meditsinilise abi otsimine on vajalik ägedate hoogude ajal, mis on kaasnenud kõrge palaviku, ägeda valu, raskustega hingamisel või neelamisel, või kui suu laiali tegemine on valus ja piiratud (võib viidata mandliümbrise abstsessile). Kui teil on juba diagnoositud krooniline tonsilliit, järgige arsti juhiseid ja läbige regulaarsed kontrollid.