Mandlipõletik
Kirjeldus
Mandlipõletik ehk tonsilliit on levinud haigus, mida iseloomustab kurgus asuvate mandlite põletik. See võib tekitada olulist ebamugavust ja valu kurgus, eriti neeldes, ning sagedased korduvad põletikud võivad nõuda tähelepanu. Õigeaegne tuvastamine ja ravi aitavad ennetada tüsistusi ning tagada kiire paranemine.
Mandlipõletik on kurgus paiknevate lümfoidkudede – mandlite – põletikuline haigus. Need mandlid on osa immuunsüsteemist ja toimivad esimese kaitseliinina infektsioonide eest hingamisteede kaudu sisenemisel. Põletiku korduvad korrad nõrgestavad nende funktsiooni. Haigus võib olla äge, kusjuures sümptomid on tugevad ja ilmnevad järsult, või krooniline, mis iseloomustub pikaajaliste või korduvate põletikupunktidega. Peamisteks patogeenideks on viirused (nt rhinoviirused, adenoviirused) või bakterid, kusjuures streptokokbakter (Streptococcus pyogenes) on üks levinumaid põhjustajaid.
- Tugev kurguvalu, mis võib väljeneda raskustega neelamisel.
- Mandlite suurenemine ja punetus; nende pinnal võib olla valget või kollakat peent (püsikud).
- Kõrgenenud kehatemperatuur (palavik), külmavärinad.
- Peavalu ja üldine nõrkus.
- Lähenenud lümfisõlmed (kaelal).
- Köha või kurgu ärritus.
- Hääle kähisevus või kaotamine.
- Halvad lõhnad suus.
- Lapsel võivad esineda kõhuvalu, iiveldus või oksendamine.
Mandlipõletiku peamisteks põhjusteks on nakkused. Viirused (nt külmetushaiguste viirused, Eppsteini-Barri viirus) on kõige tavalisemad. Bakteriaalset põhjustajad esindavad eelkõige A-rühma streptokokid. Haiguse levikut soodustab tihe kontakt nakatunud isikutega (nt läbi pisarate või nõude). Riskitegurite hulka kuuluvad noorem vanus (lapsed ja noored täiskasvanud), nõrgenenud immuunsüsteem ning olemasolevad kroonilised hingamisteede haigused. Korduvate põletike puhul võib rolli mängida ka mandlite anatoomiline ehitus.
Arst seab diagnoosi peamiselt anamneesi ja füüsilise uuringu alusel, kontrollides kurgu ja kaela. Oluline on eristada viirus- ja bakterpõhjust. Selleks võidakse teha kiirtest (nt streptokokk-test) kurgunõpust võtud proovist. Raskematel juhtudel võidakse vajadusel tellida bakterikultuuri analüüs. Verianalüüs (valged verelibled, CRP) aitab hinnata põletiku ulatust ja otsustada raviplaani üle. Väga harvadel juhtudel võidakse kaaluda kaela pehmete kudede ultraheliuuringut.
Ravi sõltub põhjusest. Viiruspõhjalise mandlipõletiku korral on ravi sümptomaatiline: palavikualandajad (nt paratsetamool, ibuprofen), piisav vedelik ja puhkus. Soovitatakse sooja soolaga kuristamist. Kui põhjuseks on bakter (nt streptokokk), määratakse antibiootikumravi, tavaliselt penitsilliini või selle derivaatide kursus, mida on oluline lõpuni võtta. Korduvate või raske kuluga krooniliste põletike korral võib arst kaaluda mandlite eemaldamist (tonsillektoomiat) – see on operatsioon, mida tehakse üldanesteesias. Ennetamiseks on oluline hügieen, immuunsüsteemi tugevdamine ning kontaktide piiramine haigestunutega.
Pöörduge arsti poole kohe, kui teil on järgmised sümptomid: Raskused hingamisel või neelamises (sh sülje neelamine). Kõrge palavik (üle 39°C), mis ei lange ravimitega. Tugevad kaelavalud ja jäik kaela. Oluline vedelikupuudus märgid (nt vähene urineerimine, kuiv suu). Sümptomid, mis ei parane 2-3 päeva jooksul või halvenevad. Korduvad mandlipõletikud (rohkem kui 5-7 korda aastas). Lapsel võib olla vajalik kiirem arstlik konsultatsioon, eriti kui on täheldatud letargiat või ekstreemset nõrkust.