Süljenäärmekasvaja
Kirjeldus
Süljenäärmekasvaja on haruldane, kuid võimalik maliigne kasvaja, mis areneb suu, lõua või kaela piirkonnas asuvatest süljenäärtest. Kuigi enamik süljenäärmekasvajatest on healoomulised, võib maliigne kasvaja levida ümberkaudsetele kudedele ja tekitada tervisele tõsiseid ohvreid. Ýigeaegne diagnoos ja kohane ravi on võtmetähtsusega hea prognoosi saavutamiseks.
Süljenäärmekasvaja on pahaloomuline kasvajahaigus, mis algab süljenäärmetest – erituselunditest, mis toodavad ja eritavad sülge. Inimesel on kolm paari suuri süljenäärmeid (parotid-, submandibulaar- ja sublinguaalsed näärmed) ja sadu väikesi süljenäärmeid suuõõne ja limaskestade all. Kasvaja võib tekkida nii suurtest kui väikestest näärmetest, kuid umbes 70-80% juhtudest lokaliseerub see parotidnäärme (kõrvasüljenäärmes). Kasvaja tekib siis, kui näärmekoe rakud muutuvad ja hakkavad kontrollimatult paljunema. Maliignete kasvajate korral võivad rakud levida lümfisõlmedesse või kaugematesse elunditesse (metastaasid), mis muudab ravi keerukamaks.
- Lõualuu, kõrva, suu või kaela piirkonnas tekkiv valutu või hiljem valuline paise või turse, mis kasvab aja jooksul.
- Näo või kaela ühel küljel tekkiv tuimustunne (näohermo kahjustuse tõttu).
- Raskeused neelamisel või suu avamisel.
- Pidev valu ühes kõrvas või selles piirkonnas.
- Näo lihaste nõrkus või halvatuse sarnased tunnused (eriti suu nurga laskumine), mis viitab näonärvi kahjustusele.
- Suus asuva paistetuse tõttu tekkinud veritsus.
- Kaela lümfisõlmede suurenemine (metastaaside märk).
- Ootamatu kaalulangus ja väsimus.
Süljenäärmekasvaja täpsed põhjused ei ole täielikult teada, kuid on tuvastatud mitmeid tegureid, mis suurendavad haigestumise riski. Peamised riskitegurid hõlmavad: *Vanus*: Haigus esineb sagedamini 50-70-aastastel inimestel. *Kiirgusväljenduse ajalugu*: Varasem kiiritusravi pea- ja kaelapiirkonnas (näiteks teiste kasvajate puhul) oluliselt suurendab riski. *Tööstuslikud kokkupuuted*: Teatud tööstusharudes (näiteks kummi-, tekstiili- või puidutööstus) kemikaalidega kokkupuute võib olla seotud suurenenud riskiga. *Genetika*: Suguluses süljenäärmekasvajaga haigestunud isikul on veidi suurem risk. Pereliinilised haigused (nagu Li-Fraumeni sündroom) võivad samuti suurendada riski. *Tobakas ja alkohol*: Kuigi otsest seost pole tõestatud, on need üldised riskitegurid pea- ja kaelapiirkonna kasvajatele.
Süljenäärmekasvaja kahtluse korral viib arst läbi põhjaliku uuringu. Diagnostika etapid: 1. *Anamnees ja füüsiline uuring*: Arst kuulab välja patsiendi sümptomid ja katsub kaela- ja suupiirkonda, et hinnata paiste suurust, tihedust ja liikuvust. 2. *Pildiuuringud*: *Magneetresonantstomograafia (MRI)* annab detailse pildi pehmetest kudedest ja kasvaja levikust. *Arvutitomograafia (CT)* aitab hinnata luukahjustusi ja lümfisõlmede seisundit. 3. *Biopsia*: See on kõige olulisem uuring lõpliku diagnoosi kinnitamiseks. *Nõelbiopsia* (FNA) võetakse peenikese nõelaga kasvajast koe- või rakuprobe, mida analüüsitakse mikroskoobiga. Mõnikord võib olla vaja *avatud biopsiat* (osaline eemaldamine). 4. *Pet-CT*: Kasutatakse harvem, et hinnata kasvaja levikut kehas (metastaaside otsingul).
Süljenäärmekasvaja raviplaan sõltub kasvaja tüübist, suurusest, levikust (staadiumist), patsiendi tervislikust seisundist ja näonärvi olemasolevast kahjustusest. Peamised ravimeetodid on: *Kirurgiline ravi*: See on peamine ravi süljenäärmekasvaja korral. Eesmärk on kasvaja täielik eemaldamine koos tervete kudede piiriga, et vältida taasilmumist. Parotidnäärme kasvaja puhul kasutatakse sageli lahkamist, kus püütakse säilitada näonärvi. *Radioterapia*: Kiiritusravi kasutatakse kirurgia järel (adjuvantravi), et hävitada võimalikud jäänukrakud, või siis, kui kirurgia ei ole võimalik. *Kemoteraapia*: Kasutatakse harva, peamiselt laialivalgunud (metastaseerunud) kasvajate või teatud agressiivsete alamtüüpide puhul. *Sihtterapia*: Mõned kasvajatüübid võivad olla tundlikud konkreetsetele ravimitele, mis ründavad kasvajarakkude spetsiifilisi mutatsioone. Ravi järel on oluline *pikaajaline jälgimine* regulaarsete kontrollidega, et jälgida võimalikku taasilmumist või kõrvalnähte.
Konsulteerige arstiga viivitamatult, kui märkate ühtki järgmistest tunnustest: *Lõualuu, kaela või suu piirkonnas tekkiv püsiv või kasvav paise või turse, eriti kui see on valutu alguses. *Näo ühel küljel tekkiv tuimustunne või lihasenõrkus (näiteks suu nurk laskub). *Püsiv valu kõrva, lõua või suu piirkonnas ilma selge põhjuseta. *Rasked neelamisel või suu laiali avamisel. *Suus või kurgus tekkiv veritsus. *Kaela lümfisõlmede kiire või valulik suurenemine. Ärge oodake, kuni sümptomid halvenevad. Varajane arstiabi võib oluliselt parandada ravitulemusi. Eelkõige kiiresti kasvava või näonärvi kahjustust põhjustava paiste korral on tegemist kiire sekkumise nõudva olukorraga.