Suulaelundi vähk
Kirjeldus
Suulaelundi vähk on haruldane, kuid agressiivne peamiselt suuõõne vähivorm, mis areneb suulae kandjaõõnes asuvas limaskestas. See võib kiiresti levida lähikudemetesse ja oluliselt mõjutada nii hingamist, söömist kui ka kõnet. Õigeaegne diagnoos ja kompleksne ravi on eluliselt tähtsad edukaks tulemuseks.
Suulaelundi vähk on pahaloomuline kasvaja, mis tekib suulae piirkonna limaskestast – see on luuline või pehme struktuur, mis eraldab suuõõnt ninakõrist. Enamasti on tegemist lameepiteelrakust pärineva kartsinoomiga (spinotsellulaarne kartsinoom). Kasvaja areneb limaskesta epiteelikihtides ja võib aja jooksul tungida sügavamale kudemetesse, luusse, samuti levida lümfisõlmedesse. Haiguse olemus on selline, et see võib põhjustada olulist anatoomilist ja funktsionaalset kahjustust, mõjutades suuõõne sulgumist, kõne teket ja seedetrakti algust.
- Kestev haav või haavand suulae piirkonnas, mis ei paran enam kui kahe nädala jooksul.
- Suulae piirkonna paksenemine, moodustis või konksjas tundumine.
- Valu suus või kurgus, mis võib aja jooksul süveneda ja anda kõrva piirkonda.
- Raskused neelamisega (düsfaagia), eriti tahke toidu puhul.
- Suust veritsemine selget põhjuseta.
- Lõhnev lõhn suust.
- Hambade lõdvenemine või väljalangemine ilma selge põhjuseta.
- Löust või palgest tundetu, valu või halvatuse tunne (närvi kahjustuse märk).
- Püsiv kurguvalu või kõrvalu.
- Kaelal suurenenud või kõvad lümfisõlmed.
- Kaalulangus toitumishäire tõttu.
- Kõne hääle kõlavuse muutus (hääle "ninane" kõla).
Suulaelundi vähki põhjustab ebanormaalne rakkude kasv, mida käivitavad DNA kahjustused. Täpne põhjus ei ole alati teada, kuid on tuvastatud olulisi riskitegureid: Tobakas: Suitsetamine, närimine või nuusakasutamine on kõige olulisem riskitegur. Alkohol: Regulaarne ja koormav alkoholi tarbimine, eriti koos tubakaga, tõstab riski mitu korda. Inimese papilloomiviirus (HPV): Mõned HPV tüübid, eriti HPV-16, on seotud peamiselt suulae tagumise osa vähkidega. Krooniline ärritus: Halvasti sobivad hambaproteesid, mis pidevalt hõõruvad. Vanus ja sugu: Haigust esineb sagedamini üle 40-aastastel meestel. Perekondlik kalduvus: Vähkide perekonnaloo olemasolu. Toitumisharjumused: Puudulik toitumine, millel on vähe antioksüdante (puu- ja köögiviljad).
Suulaelundi vähki kahtlustades viiakse läbi põhjalik uuringute kogum. Kliiniline läbivaatus: Otsevaatlus suuõõne ja kaela piirkonna lümfisõlmede üle. Endoskoopia: Peenikese toruga (endoskoobiga) vaatlus ninakõrre, kõri ja söögitoru piirkondi (panendoskoopia). Biopsia: See on kuldstandard. Kasvajast võetakse väike kudede proov (tükk või punktsioon), mida uuritakse mikskoobi all vähirakkude olemasolu kontrollimiseks. Pildiuuringud: Magnetic Resonance Imaging (MRI) või Computer Tomography (CT) skaneerimine aitab hinnata kasvaja täpset suurust, sügavust ja levikut lümfisõlmedesse või teistesse kudedesse. Rindkere röntgen või PET-CT võib olla vajalik kaugmetastaaside (levik teistesse organitesse) välistamiseks.
Raviplaan sõltub haiguse staadiumist, kasvaja asukohast, patsiendi terviseseisundist ja soovidest. Tavaliselt rakendatakse multidisciplinaarset lähenemist, kus osalevad onkoloogid, kirurgid, kiiritusravi spetsialistid, logopeedid ja toitumisspetsialistid. Kirurgiline ravi: Kasvaja ja ümbruskudede (sh vajadusel osa suulaest) eemaldamine. Sageli tehakse samal ajal ka kaela lümfisõlmede dissektsioon (kõrvaldamine). Rekonstrueeriv kirurgia luu- või nahasilmusega võib olla vajalik. Kiiritusravi: Kasutakse kas esmase ravina või pärast operatsiooni mikrometastaaside hävitamiseks ja taastumise vältimiseks. Kemoteraapia: Kasutatakse sageli koos kiiritusraviga (kemoradiatsioon) täiendava mõju saavutamiseks või laialivalgunud haiguse puhul. Sihtmärgiravi ja immuunteraapia: Uued ravivormid, mis ründavad spetsiifilisi mutatsioone kasvajarakkudes või tugevdavad immuunsüsteemi vähirakkude vastu. Toetusravi: Valu-, toitumis- ja logopeedilise toe pakkumine on oluline kvaliteetse elu tagamiseks ravitsükli jooksul ja pärast seda.
Oluline on konsulteerida otsekohe stomatoloogi või otorinolaryngoloogi (kõrva-, nina- ja kururgi)ga, kui märkate järgmisi punaseid lippe, mis ei kao iseenesest kahe nädala jooksul:
- Kestev haav suulae kandjaõõnes või suus üldiselt.
- Valu suus, kurgus või kõrvas ilma selge põhjuseta (nt põletikuta).
- Tundmatus, paksenemine või konksjas koht suulae piirkonnas.
- Raskused või valu neelamisega.
- Pidev veritsemine suust.
- Kaelal ilmuvad kõvad, liikumatud lümfisõlmed, mis ei vähene.
Ärge oodake, kuni sümptomid halvenevad. Vähkide puhul on õigeaegne sekkumine ülioluline ja võib määravalt mõjutada ravi edukust ning ellujäämise prognoosi.