Kurgupõletik (Faryngiit)
Kirjeldus
Kurgupõletik ehk faryngiit on üle kurgu limaskesta põletik, mis on üks levinumaid põhjuseid kurkvalu ja neelamisvalu taga. See on tavaliselt akuutne (lühiajaline) seisund, mis kaasneb peamiselt viiruste infektsiooniga, kuid võib olla ka pikaajaline (krooniline). Kuigi see võib olla ebamugav, on enamik juhtumeid kahjutu ja laabub ise või lihtsa ravi abil.
Kurgupõletik on faryngi ehk kurgu põletikuline haigus. Farynx ehk neel on torukujuline struktuur, mis asub suu ja söögitoru vahel ning ühendab ninaõõnsust ja suud kõri ja söögitoruga. Selle põhiülesanne on õhu ja toidu läbipääsu suunamine õigetesse teedesse. Põletiku korul põhjustavad põletikulised vahendajad limaskesta punetuse, turse ja ärrituse, mis avaldub valuna, kratsimistundena ja raskustega neelamisel. Protsess võib olla lokaliseeritud või osa laiemast ülemiste hingamisteede infektsioonist, nagu näiteks külmetushaigus või gripp.
- Kurguvalu või kriimustundmine, mis võib muutuda teravaks neelamisel (eriti sülge neelates)
- Kuiv või kriimustav köha
- Punetav või turvunud kurk, mida võib näha peegli ees vaadates
- Kergelt suurenenud või valusad kaelalümfisõlmed
- Kerge palavik (enamasti alla 38,5°C viiruslikel juhtudel)
- Peavalu
- Väsimus ja üldine nõrkus
- Kõri kärsus või häälte kähisemine, kui põletik ulatub häälepaelte piirkonda (larüngiit)
- Võimalik iiveldus või kõhuvalu, eriti laste puhul
- Äkiline palavik üle 38,5°C ilma nohu või köhata
- Väga suured ja valusad lümfisõlmed
- Kurgu limaskestal võivad olla valged laigud või mädakogumid (pus)
- Võimalik peenike nahalööve (scarlet fever)
Enamik kurgupõletikke (umbes 70-80%) on põhjustatud viirustest, peamiselt rinoviirustest, adenoviirustest, grippiviirustest või Epstein-Barri viirusest (mis põhjustab infektiivset mononukleoosi). Bakteriaalne faryngiit on harvem (umbes 20-30% täiskasvanutel, veidi sagedamini lastel) ja selle kõige tüüpilisem põhjustaja on A-rühma streptokokk (Streptococcus pyogenes). Kroonilist faryngiiti võivad põhjustada mitteinfektsioonilised tegurid: pikaajaline suitsetamine või passiivne suitsu sissehingamine, alkoholi liigtarbimine, tolm või kemikaalid õhus, krooniline suu läbi hingamine (nt nina kõrvalõõnte põletiku või allergia tõttu), liigne kurgu pingutamine (näiteks õpetajatel, lauljatel) või gastroösofageaalne reflukshaigus, kus maohape eriti põhjustab ärritust.
Arst teeb diagnoosi peamiselt anamneesi ja füüsilise uuringu alusel. Ta kuulab sümptomeid ja vaatleb hoolikalt kurgu, kõri ja ninaõõnsusi, samuti katsub kaelal lümfisõlmi. Bakteriaalse infektsiooni eristamiseks viiruslikust võidakse teha kiirtesti: streptokoki antigeeni kiirtest (kurgunõpust võetud prooviga), mis annab tulemuse 5-10 minutiga. Kui see on negatiivne, kuid kahtlus bakteriaalse infektsiooni osas jääb, saadetakse proov kultuuriuuringuks, mis on kullastandard, kuid tulemused võtavad 24-48 tundi. Vereanalüüs (verepilt) võib olla kasulik infektsiooni ulatuse hindamiseks või mononukleoosi kahtluse korral. Kroonilise faryngiidi korral võidakse konsulteerida otorinolarüngoloogi (KLO-arsti), kes võib teha lõpuskoopiat (peenikese toruga kurgu vaatlemiseks).
Ravi sõltub põhjusest. Viirusliku faryngiidi korral on ravi sümptomaatiline ja toetav, kuna antibiootikumid viiruste vastu ei mõju. Soovitatakse: puhkamist, palju vedeliku tarbimist (sooja teed, suppi), soolaga loputamist või farmaatsiapoodist saadavaid desinfecteerivaid kurguspray-sid või pastille valu leevendamiseks, valu- ja palavikuvastaseid ravimeid nagu ibuprofeen või paratsetamol. Bakteriaalse streptokoki faryngiidi korral on vajalik antibiootikumravi (tavaliselt penitsilliini tüüpi), et hävitada bakter, kiirendada paranemist, vältida asendusinfektsioone (nt keskkõrvapõletik) ja tõsiseid hiliskomplikatsioone nagu reumatiline palavik või glomerulonefriit. Kroonilise faryngiidi korral on kriitiline põhjuse kõrvaldamine: suitsetamisest loobumine, töökeskkonna kaitsmine tolmult, reflukshaiguse ravi, allergia kontroll või õige niiskuse tagamine eluruumides.
Pöörduge arsti poole, kui sümptomid ei leevene 5-7 päeva jooksul või halvenevad. Kohese arstiabi vajavad järgmised "punased lipud" või tõsiseimad sümptomid: äkiline ja väga kõrge palavik (üle 39°C), äge ja tugev neelamisraskus või sülje alla neelamise võimatus, hingamisraskused, kaela liigutamise valu või jäikus, suur turse kaelas või suus, mis segab hingamist, kuulde kaotamine või täielik häälekaotus. Laste puhul on eriti oluline kiire konsultatsioon, kui laps on väga nõrk, apaatne, joob väga vähe vedelikku (märgade mähkmete puudumine 8-12 tunni jooksul) või kui tekib liigne süljevool või hingamishäirete märke (müra hingamisel, sissehingamisel lohisedes).