Trahheobronhiit
Kirjeldus
Trahheobronhiit on trahhea (hingetoru) ja bronhide põletikuline haigus, mis seab hingamisteed suurele koormusele. See on üks levinumaid põhjustest, mis viib patsiendid perearsti juurde köha ja hingamisteede ebamugavuse tõttu. Kuigi haigus on enamasti viiruslikku päritolu ja iseenesest paraneb, nõuab see sageli sümptomaatilist ravi ning võib tekitada tõsiseid tüsistusi.
Trahheobronhiit on hingamisteede limaskesta põletik, mis hõlmab nii trahheat (hingetoru) kui ka bronhe (õhutorusid, mis viivad õhu kopsudesse). Põletik põhjustab limaskesta turse ja liigset lima eritamist, mis omakorda tekitab iseloomulikku köha. Haigus võib olla äge (kestus alla 3 nädalat) või krooniline (püsiv ja korduv), kusjuures krooniline vorm on tihedalt seotud suitsetamise või keskkonnateguritega. Põletiku tulemusena võib hingamisteed aheneda, põhjustades hingamiserksust, köhet ja rindkere piirkonnas ebamugavustunnet. See ei ole üksik haigus, vaid pigem kattuv kahe olulise hingamisteed osa – trahhea ja bronhide – põletik.
- Kuiv, kramplik köha, mis võib hiljem muutuda produktiivseks (lagi või roheline lima)
- Rindkere taga tunduv valu või kipitavus köhimise tõttu
- Hingamisel võib esineda vinget või loksumist (eriti kroonilisel vormil)
- Raske hingamine või hingamispuudulikkus raskematel juhtudel
- Madal kuni keskmine palavik
- Väsimus ja üldine nõrkus
- Kurguvalu või kipitamine
- Kergel juhul võib olla kerge nohu
- Körge palavik (üle 39°C)
- Raske hingamine, hingeldamine või sinakas huulede värvus
- Köha, mis kestab üle 3 nädala või halveneb
- Rindkere tugev valu, mis võib viidata kopsupõletikule
- Verega lima köhimisel
Enamik ägeda trahheobronhiidi juhtumeid on põhjustatud viirustest, nagu gripiviirus, rinoviirus või respiratoorne sünktsiaalse viirus (RSV). Harvemini võivad põhjuseks olla bakterid nagu Streptococcus pneumoniae või Mycoplasma pneumoniae. Krooniline trahheobronhiit on aga peamiselt seotud pikaajaliste ärritajate mõjuga hingamisteedele. Peamised riskitegurid on suitsetamine (nii aktiivne kui ka passiivne), õhu saasteained (tolm, keemilised aurud), külm ja niiske kliima, ning nõrgenenud immuunsüsteem. Laste puhul on riskigrupp väikelapsed ja imikud, kuna nende hingamisteede immuunsus on alles arenevas staadiumis.
Trahheobronhiidi diagnoosimine algab põhjaliku anamneesi ja füüsilise uuringuga. Arst kuulab patsienti ja hindab hingamise helisid stetoskoobi abil, otsides iseloomulikke muutusi nagu ronisev või vingev hingamine. Kui kahtlustatakse bakteriaalset infektsiooni või tüsistusi, võidakse tellida täiendavaid teste. Need hõlmavad veretöid (näiteks valged verelibled ja CRP-märgikud põletiku määramiseks) ja rindkere röntgenpilti, et välistada kopsupõletikku või muid kopsuprobleeme. Väga harva, kui haigus on pikaajaline või atüüpiline, võidakse soovitada spiromeetriat hingamisfunktsiooni hindamiseks või bronhoskoopiat hingamisteede otseseks vaatlemiseks.
Trahheobronhiidi ravi sõltub põhjusest ja raskusastmest. Viirusliku ägeda vormi puhul on ravi sümptomaatiline ja toetav. Soovitatakse puhkust, palju vedelikku ja õhuniiskuse suurendamist ruumis. Köha leevendamiseks võivad olla kasulikud köhareguleerijad kuiva köha korral või limaväljutajad (ekspektorandid) rasket lima korral. Kui on tõendeid bakteriaalsest infektsioonist (nt körge palavik, roheline lima, halvenev seisund), võib arst määrata antibiootikume. Kroonilise trahheobronhiidi puhul on ravikorralduse tuumaks põhjuse kõrvaldamine, näiteks suitsetamisest loobumine ja ärritavate keskkonnategurite vältimine. Raskematel juhtudel, kus on hingamisraskusi, võidakse kasutada bronhilaienevaid inhalaatoreid. Oluline on ka vaktsineerimine gripi ja pneumokokki vastu riskirühmadele.
Tuleks konsulteerida arstiga, kui köha kestab üle 7-10 päeva, halveneb või kaasneb körge palavik (üle 38,5°C). Kiire meditsiiniline abi on vajalik, kui ilmnevad järgmised "punased lipud": raske hingamine, hingeldamine, rindkere tugev valu, sinakas huulte või näonaha värvus (mis viitab hapnikupuudusele), teadvuse muutused või vere väljutamine köhaga. Imikutel ja väikelastel tuleb eriti tähelepanelik olla nõrga söömise, ülemäärase uimasuse või hingamisraskuste korral – sellistel juhtudel tuleb arsti poole pöörduda kohe.