Kruup
Kirjeldus
Kruup on enamasti väikeste laste (6 kuust 3 aastani) esinev hingamisteede põletikuline haigus, mis põhjustab iseloomulikku köha ja hingamishäireid. See võib vanematel esile kutsuda muret, kuid enamikul juhtudest on haigus kerge ja paraneb ise. Oluline on oskata ära tunda hädaolukorra märke, mis nõuavad kiiret arstiabi.
Kruup (meditsiinilises terminoloogias laringotraheobronhiit) on viirustesse põhinev põletikuline haigus, mis peamiselt mõjutab kõri (larynx), trahheet (trachea) ja suuremaid bronhe. Põletik põhjustab limaskestade paistetust ja limanäärmeid, mis kitsendab hingamisteid – eriti nende kitsamat osa häälepaelte lähedal. Just see ahenemine tekitab iseloomulikku 'meresea' või 'lõugava' köha ning hingamisel võib kuulda kõrget vilet (stridori). Haigus on enamasti külmaperioodil sage ja levib tilgakesi.
- Külmetushaigusele sarnased sümptomid (noos, aevastamine, kerge köha).
- Õhtul või öösel järsult halvenev köha, mis muutub kuivaks ja 'lõugavaks' (sarnaneb hülge või meresea haukumisega).
- Kähisev või vileseline hingamine (stridor), eriti sissehingamisel.
- Kähe või kareda häälega kõne.
- Hingeldus (häireid hingamisel, lihaste tõmblused kaela- ja rindkeres).
- Ärevus või erutus hingamishäire tõttu.
- Sinakas (tsüanoos) värvi muutus huulte, näonaha või küünte ümbruses (hapnikupuuduse märk).
- Lapse väsimus või letargia, mis võib viidata hingamispingutuse vähenemisele.
Enamik kruupi põhjustavad viirused, peamiselt parainfluenssaviirused. Harvemini võivad põhjuseks olla bakterid, allergiad või ärritusained. Peamised riskitegurid hõlmavad:
- Vanust: haiguse esinemisagedus on suurim 6-kuuste kuni 3-aastaste laste hulgas, kuna nende hingamisteed on väikesed ja kergesti paistetavad.
- Aastaaega: haigushooaeg on sügis ja talv.
- Haigusloo: lastele, kellel on varem olnud kruupi või kes on sündinud enneaegselt või astmaatiliste haiguste kujunemise kalduvusega, võib haigus esineda sagedamini.
Kruupi diagnoos põhineb peamiselt kliinilisel läbivaatusel ja sümptomite hindamisel. Arst (perearst või lastearst) kuulab tähelepanelikult lapse hingamist ja köha olemust. Tavaliselt ei ole vaja spetsiaalseid teste. Kui haigus on raske või diagnoos on ebamäärane, võib arst kasutada:
- Kaela ja rinna röntgenuuringut, et välistada muid haigusi (nt võõrkeha hingamisteedes) ja hinnata hingamisteede kitsenemist (nn 'spire märk').
- Vereteste (nagu CRP), et hinnata põletiku taset ja välistada bakteri infekt.
- Hapnikuküllastuse mõõtmist (pulsoksiomeetria) raskemate juhtude korral.
Enamik kergeid kruupi juhte saab ravida kodus. Ravi eesmärk on leevendada sümptomeid ja tagada piisav hingamine.
1. Kodune hooldus: Oluline on hoida last rahulikuna, sest nutt ja erutus suurendavad hingamisteede pinget. Niiske õhk (näiteks aurusaun või kuuma vee kraaniga vetsus) võib leevendada köha ja paistetust. Piisav vedelik on oluline.
2. Medikamentoosne ravi: Raskeimate juhtude korral võib arst määrata glükokortikosteroide (nt deksametasoon), mis kiiresti vähendavad põletikku ja paistetust. Väga kitsaste hingamisteede korral võib kasutada adrenaliini auru, mis aitab kiiresti laiendada bronhe. Need ravimid antakse enamasti haiglas.
3. Hospitaliseerimine: Vajadusel haiglaravis tagatakse hapnikuga ravi, jälgitakse hingamist ja antakse vajadusel vedelikku veeni kaudu.
Pöörduge kohe arsti poole või helistage hädaabinumbrile (112), kui lapsel esineb mõni järgmistest märkidest (hädaolukorra 'punased lipud'):
- Ilmneb selge hingamisraskus: laps hingab raskelt, nahk kaela ja roiete vahel tõmbub sissehingamisel sisse.
- Laps muutub sinakaks (eriti huulte või näo ümbruses) või äärmiselt kahvatuks.
- Lapsel on raskusi sülje neelamisega või ta hakkab sülge tilgutama.
- Tekivad ägedad rindkere valud.
- Laps muutub uimaseks, letargiliseks või on raske teda äratada.
- Lapse seisund järsult halveneb või 'lõugav' köha ei vähene rahustamise ja niiskuse saamise järel.
Kergemate sümptomite korral (öine köha ilma hingamishäireteta) on soovitatav konsulteerida perearstiga järgmisel päeval.