Ateroskleroos

Ateroskleroos on krooniline, põletikuline protsess, mis algab arteri seina kahjustusest. Kahjustatud kohtadesse kogunevad vereringest lipiidid (eriti LDL-kolesterool), valgud ja kaltsium, moodustades aterosklerootilised plaagid ehk ateroomid. Need plaagid arteri seina paksendavad ja jäigastavad, põhjustades arterite lumeni (siseläbimõõdu) järkjärgulist kitsenemist. See piirab verevoolu ja verega kaasas kantava hapniku tarnet elunditele ja kudedele. Suurim oht tekib siis, kui plaat muutub ebastabiilseks ja rebestub – sellisel juhul võib tekkida tromb (veresonn), mis äkitselt blokeerib verevoolu, põhjustades ägedaid sündmusi nagu südamerabandus või insult. Protsess võib kahjustada peaaegu kõiki artereid, kuid sagedamini mõjutab see südame, aju, neerude ja jäsemete veresooni.

Ateroskleroosi täpset põhjust ei teata, kuid see on keeruline protsess, mille algatab arteri sisekesta endoteeli kahjustus. See kahjustus võib olla põhjustatud mitmetest teguritest. Riskitegurid jagunevad muudetavateks ja mittemuudetavateks.

Muudetavad riskitegurid:

• Kõrge vererõhk (hüpertensioon): Põhjustab arteriseinte pidevat pingutust ja kahjustust.
• Kõrge LDL- ('halb') kolesterooli tase: Peamine ehitusmaterjal aterosklerootilistele plaatidele.
• Suitsetamine: Kahjustab otseselt endoteeli ja halvendab hapniku transporti.
• Diabeet (eriti tüüp 2): Kõrge veresuhkru tase kahjustab veresooni.
• Ülekaal ja rasvumine: Seotud insuliiniresistentsuse, kõrge vererõhu ja lipiidide häiretega.
• Ebaadekvaatne füüsiline aktiivsus: Aeglustab ainevahetust ja soodustab kaalutõusu.
• Ebatervislik toitumine: Liigne küllastunud ja transrasvade, soola ning lihtsuhkrite tarbimine.

Mittemuudetavad riskitegurid:

• Vanus: Risk suureneb märkimisväärselt pärast 45. eluaastat meestel ja 55. eluaastat naistel.
• Sugu: Mehed on nooremas eas suuremas riskis; naiste risk suureneb pärast menopausi.
• Perekonnalugu: Lähedaste sugulaste varajane südame- või insuldi ajalugu suurendab riski oluliselt.
• Geneetilised eelsoodumused: Näiteks perekondlik hüperkolesteroleemia.

Diagnoosi panemiseks kasutab arst anamneesi, füüsilist uuringut ja erinevaid teste.

1. Anamnees ja füüsiline uuring: Arst küsib sümptomite, perekonnaanamneesi ja elustiili kohta. Füüsilisel uuringul võib kuulda širduvat hingamist, mõõta vererõhku ning katsetada pulsse erinevates kehaosades.

2. Veretestid: Lipiidiprofiil määrab kolesterooli (HDL, LDL) ja triglütseriidide tasemed. Glükoos ja C-reaktiivne valk (CRP) võivad näidata diabeeti või põletikku.

3. Mittetraumalised uuringud:

• Elektrokardiogramm (EKG): Registreerib südame elektrilist aktiivsust, võib näidata isheemiat.
• Koormustest (stress-EKG): Hindab südame taluvust füüsilise koormuse ajal.
• Ultraheliuuringud: Karotiidide või jäsemete arterite Doppler-ultraheli hindab verevoolu ja plaatide olemasolu.
• Kompuutertomograafia (CT): CT angiograafia annab detailse pildi arterite anatoomiast ja ahenemistest.
• Magnetresonantstomograafia (MRT): Võib hinnata arteriseinte koostist ja plaatide stabiilsust.

4. Invasiivsed uuringud: Koronaarne angiograafia on kuldstandard südame arterite hindamiseks. See hõlmab kontrastaine sisseviimist arteritesse ja röntgenkuvate tegemist, et näha ahenemisi.

Ateroskleroosi ravi on suunatud sümptomite leevendamisele, haiguse edasise arengu peatamisele ja ägedate sündmuste (infarkt, insuld) riski vähendamisele. Ravi põhineb kolmel sammul: elustiilimuutused, ravimid ja invasiivsed protseduurid.

1. Elustiilimuutused (ravi alus):

• Tervislik toitumine: Vahemiku fookus tervislikele rasvadele (oliviõli, pähklid), kiudaineterikkale toidule, madala soola- ja lihtsuhkru sisuga. Soovitatav on Vahemere toitumisviis.
• Regulaarne füüsiline tegevus: Vähemalt 150 minutit keskmise intensiivsusega aktiivsust nädalas (nt kiirkõnd, ujumine).
• Kaalulangus: Normaalkaalu saavutamine ja säilitamine.
• Suitsetamisest loobumine: Absoluutne keeld on üks tõhusamaid meetmeid.
• Stressi vähendamine.

2. Ravimid:

• Statiinid: Alandavad LDL-kolesterooli taset ja stabiliseerivad aterosklerootilisi plaate, vähendades rebestumise riski.
• Vererõhu alandavad ravimid: Näiteks ACE-inhibiitorid, beetablokaatorid.
• Trombotsüütide kleepumist takistavad ravimid (nt aspiriin): Vähendavad trombide teket.
• Muud: Diabeedi korral glükoosi kontrolli ravimid.

3. Invasiivsed ja kirurgilised meetodid:

• Angioplastika ja stendi paigaldamine: Ahenenud arterisse juhib arst õhukese katetri, paisutab pallikese ja paigaldab sageli metallstendi, et arter avaneks.
• Šunteerimine (bypass-operatsioon): Luuakse uus tee vereringele, möödudes ahenenud või ummistunud arteri lõigust. See on levinud südame (aorto-koronaarne šunteerimine) või jäsemete arterite ravis.

Kui teil on üks või mitu riskitegurit (nt suitsetamine, kõrge vererõhk, diabeet, tugev perekonnalugu), on oluline regulaarselt konsulteerida perearstiga riski hindamiseks. Kohe kiirabi või arsti juurde tuleb pöörduda järgmiste ägedate sümptomite korral, sest need võivad viidata südameinfarktile või insuldile:

• Äkiline, tugev valu või survetunne rinnus, mis võib kiirguda ühte või mõlemasse käesse, kaela, lõuga või selga.
• Pikaajaline (üle 10 minuti) rinnal valu, mis ei levi puhkeolekus.
• Äkiline hingeldus või lämbumistunne.
• Äkiline nõrkus, tuimus või halvatus näos, käes või jalas (eriti keha ühel pool).
• Äkiline kõne või mõistmisraskus.
• Äkiline tõsine peavalu teadmata põhjusega.
• Äkiline nägemishäire ühes või mõlemas silmas.
• Äkiline kõhavigastus või pearinglus.

Samuti konsulteerige arstiga, kui teil tekivad sümptomid nagu valu jalgades kõndimisel, pidev väsimus või uued hingamisraskused.