Aorti dissektioon (Aordi lõhustumine)
Kirjeldus
Aorti dissektioon on eluohtlik, kiireloomuline seisund, mille puhul veresoonte seina laguneb ja veri tungib selle kihtide vahele. See on elukriitiline meditsiiniline hädaolukord, mis nõuab kohest meditsiinilist sekkumist, et vältida aordi lõhkemist ja teisi tüsistusi.
Aorti dissektioon on äge patoloogiline protsess, mille puhul aordi sisekesta (intima) tekkiv pragu võimaldab vere tungimist keskmisse seina kihi (media). Veri hakkab seina kihtide vahel voolama, tekitades uue, väärkanali – 'vale lümeni'. See lõhustumine võib aja jooksul pikeneda, takistades vereringet organitesse (näiteks südamele, ajule, neerudele) ja ohustades aordi seina mehaanilise terviklikkuse. Olenevalt asukohast klassifitseeritakse seda Stanfordi või DeBakey süsteemi alusel, mis on otsustav edasise ravistrateegia jaoks.
- Äkiline, lõhestav või rebiv rindkerevalu, mis sageli kirjeldatakse kui "kõige hullemat elus tuntud valu".
- Valu võib kiiresti levida selga, kõhtu või kaela, jälgendades dissektiooni levikut mööda aortit.
- Valu intensiivsus on tavaliselt kohe maksimaalne, erinevalt näiteks infarktist, kus valu võib järk-järgult tugevneda.
- Äkiline hingeldus.
- Teadvusekaotus (sünkoop).
- Jäsemete nõrkus või halvatus (kui on kahjustunud seljaaju veresooned).
- Hääle kähisemine.
- Vererõhu erinevus parema ja vasaku käe vahel (>20 mmHg).
- Nahk on niiske, külm ja kahvatu (šoki sümptomid).
Dissektiooni peamiseks eeltingimuseks on aordi seina nõrgenemine. Kõige levinum põhjus on pikaajaline kõrge vererõhk (arteriaalne hüpertensioon), mis nõrgendab seina. Teised olulised riskitegurid hõlmavad kaasasündinud sidekoe haigusi, nagu Marfani sündroom ja Ehlers-Danlosi sündroom, aordi klapi kahjustusi (bikuspaalne aortiklapp), aordi ateroskleroosi ja aordi aneurosmi. Traumatilised põhjused (nt autoõnnetus) on haruldased. Lisaks suurendavad riski vanus (50–70 aastat), suitsetamine ja meessugu.
Kiire ja täpne diagnoos on ülioluline. Kõrge kahtluse korral tehakse kiirelt piltdiagnostilised uuringud. Kuldstandardiks on kontrastainet kasutav kompuutertomograafia (CT-angiograafia), mis võimaldab visuaalselt kuvada aordi lõhustumist ja seda täpselt lokaliseerida. Teised olulised uuringud hõlmavad transesofaagilist ehk söögitoruka kaardiogrammi (TEE), mis annab selge pildi südame lähedasest aordist, ja magnetresonantstomograafiat (MRT). Tavaline rindkere röntgen võib näidata aordi laienemist, kuid ei anna lõplikku diagnoosi. Elektrokardiogramm (EKG) on oluline, et välistada südameinfarkti.
Ravi algab kohe sümptomite ilmnemisel intensiivravi osakonnas. Esmased eesmärgid on vererõhu ja südame löögisageduse range kontroll (beta-blokaatorite ja muude ravimitega), et vähendada aordile mõjuvat hüdrodünaamilist stressi. Edasine ravi sõltub dissektiooni tüübist. Tüüp A dissektioon (mis puudutab südamest tulevat aordi osa) nõuab KIIRET kirurgilist sekkumist – aordi kahjustunud osa väljavahetamine prooteesiga. Tüüp B dissektiooni (alumine rind- ja kõhuaort) puhul võidakse esialgu kasutada vaid agressiivset medikamentoosset ravi, kuid siiski võib vajadusel teha endovaskulaarset (läbi veresoonte) protseduuri (stendi paigaldamine) või operatsiooni.
Aorti dissektioon on meditsiiniline hädaolukord. Kui teil või teie lähedasel tekib äkitselt väga tugev, rebiv või lõhestav valu rinnus, seljas või kõhus, ERITA kui see on kaasnevalt hingeldusega, teadvusekaotusega, jäsemete nõrkusega või vererõhu järsu langusega – kutsuge KOHE hädaabinumber 112. Ärge oodake, et valu möödub. Iga minut loeb. Kui teil on teadaolev aordi laienemine (aneurüsm) või suur geneetiline risk (nt Marfani sündroom), peate olema eriti valvsad selliste sümptomite suhtes ja järgima kardiokirurgi ettenähtud kontrollgraafikut.