24-tunnise uriini tsitraadid

Kvantitatiivne · mg/24h

Normaalsed väärtused

24-tunnise uriini tsitraatide norm
Üldine
Normaalsed väärtused võivad laborite vahel erineda, kuid üldjuhul jäävad järgmisse vahemikku.
Mehed
Meestel: 1.5–4.5 g/24h (või 2.5–7.5 mmol/24h)
Naised
Naistel: 0.4–3.2 g/24h (või 0.7–5.3 mmol/24h)

Näitaja kohta

24-tunnise uriini tsitraatide analüüs on laboratoorset test, mis mõõdab tsitraadi (sidrunhappe soola) hulka 24 tunni jooksul kogutud uriinis. See annab olulist teavet organismi happe-aluse tasakaalu, neerude funktsiooni ja ainevahetuse kohta. Testi tulemuste tõlgendamine aitab kaudselt hinnata raku tasemel toimuvat hapnikuvahetust.

Funktsioon ja tähtsus
  • Tsitraat on sidrunhappe sool, mis esineb organismis loomulikult ja mängib olulist rolli ainevahetuses.
  • See toimib kehas puhverdajana, reguleerides uriini happelisust ja takistades kivimite teket.
  • Uriini tsitraadi taseme mõõtmine on oluline neerukivide riski, neerude tubulaarse funktsiooni ja organismi üldise happe-aluse tasakaalu hindamiseks.
Testi olemus
  • Analüüs ei mõõda uriini tsitraadi kontsentratsiooni ühes hingamiskavas, vaid selle koguhulka täpselt 24 tunni jooksul.
  • Seetõttu on kogu uriini õige kogumine testi usaldusväärsuse aluseks.
  • Tsitraadi eritumist mõjutavad toitumine, ravimid ja erinevad ainevahetushäired.
Ettevalmistus
  • Enne kogumist tuleb arstiga kooskõlastada mõnede ravimite (nt diureetikumid, antatsiidid) võtmine.
  • Soovitatav on vältida liialdatud tsitrusviljade tarbimist ja alkoholi testi eel.
  • Oluline on jätkata tavalist joomistava ja toitumist, et tulemused kajastaksid tavapärast seisundit.
Uriini kogumise protseduur
  • Kogumine algab hommikul: esimene hommikune uriin lastakse mööda, seejärel märgitakse algusaeg.
  • Järgmised 24 tunni jooksul kogutakse KÕIK uriin spetsiaalsesse anumasse, mida hoitakse jahedas (nt külmkapis).
  • Pärast täpselt 24 tundi kogutakse viimane uriiniportsoon.
  • Kogu kogutud uriini maht mõõdetakse ja segatakse, seejärel võetakse sellest väike proov analüüsimiseks laboris.
Toitumusharjumused ja elustiil
  • Tsitrusviljade (sidrunid, apelsinid, greibid), köögiviljade ja piimatoodete rikas toitumine.
  • Alkalootiline toitumine või dieet, mis sisaldab palju kaaliumi.
  • Mõned toidulisandid ja antatsiidid, mis sisaldavad tsitraati.
Meditsiinilised seisundid
  • Metaboolne alkaloos (organismi aluselisuse suurenemine).
  • Südame-veresoonkonna haigused ja vererõhu langus.
  • Pikaajaline diureetikumide (kuseeritite) kasutamine.
  • Mõned neerude või luuüdi haigused.
  • Ensüümipuudulikkused (nt adenülsuktsinaadi lüüsa defekt).
Metaboolsed häired ja haigused
  • Metaboolne atsidoos (organismi happelisuse suurenemine), näiteks diabeetilise ketoatsidoosi või maksaveresusega.
  • Kaltsiumkivide (neerukivide) tekkimise eelsoodumus – madal tsitraat on üks peamisi riskitegureid.
  • Neerutubulaarse atsidoosi seisundid (nt kaugseisundis olev neerutubulaarne atsidoos).
  • Krooniline neerupuudulikkus.
Muud põhjused
  • Väljavee korduvad infektsioonid.
  • Pikaajaline vähiravi.
  • Toitumine, mis on rikas loomsete valkude ja sooladega, samuti vähese kaaliumi sisaldusega.
  • Pikaajaline stress või füüsiline ülekoormus.
Peamised meditsiinilised põhjused
  • Korduvate neerukivide (eriti kaltsiumoksaalaatkivide) tekke hindamine ja riskianalüüs.
  • Neerude happe eritamise võime hindamine neerutubulaarse atsidoosi kahtlusel.
  • Organismi üldise happe-aluse tasakaalu (atsidoos/alkaloos) hindamine.
  • Metaboolsete haiguste (nt diabeet) seire ja monitooring.
Spetsialistid, kes võivad testi tellida
  • Nefroloog (neerude spetsialist) – neerukivide, neerutubulaarse atsidoosi või kroonilise neerupuudulikkuse hindamiseks.
  • Uroloog – korduvate kuseteede infektsioonide või kivimite korral.
  • Endokrinoloog (siseelundite ja ainevahetushaiguste spetsialist) – metaboolsete häirete hindamiseks.
  • Perearst või internist – üldise seisundi hindamiseks või teiste sümptomite puhul.