Kaunissooni ahenemine
Kirjeldus
Kaunissooni ahenemine on seisund, kus mõlemad või üks kaunissoonid – pea peamised verevarustusteed – oluliselt kitsenevad. See ateroskleroosi põhjustatud kitsenemine vähendab verevoolu ajju ning on üks peamisi kohalikke põhjustaid isheemilise insuldi (ajurabanduse) tekkes. õigeaegne avastamine ja ravi on äärmiselt olulised insuldi vältimiseks.
Kaunissooni ahenemine on südame-veresoonkonna haigus, mille puhul kaela kaunissoonides (arteria carotis communis ja selle harudes) tekivad aterosklerootilised naastud ehk plaagid. Need plaagid, mis koosnevad näiteks kolesteroolist, kaltsiumist ja sidekoest, põhjustavad arteri seina paksenemist ja siseümbermõõdu olulist vähenemist. Kitsenemine võib põhjustada verevoolu puudust ajju (isheemiat) või plaagi tükke (embooliaid) võib tuua vereringega ajju, põhjustades transiitorseid isheemilisi atake (TIA) või täielikku insulti. Haigus areneb tavaliselt aeglaselt ja võib olla pikka aega sümptomiteta.
- Ühe kehapoolse nõrkus või tuimus (näiteks näos, käes või jalas)
- Rääkimisraskused või kõne arusaamatus
- Ühe silma järsk nägemiskaotus või tumenemine (amauroosis fugax)
- Pearinglus, tasakaalukao või koordinatsioonihäire tunded
- Arusaamatus ümbritsevast (kontsioon)
- Püsiv ja tugev nõrkus või halvatus ühel kehapool
- Raskused kõne või selle mõistmisega (afaasia)
- Tõsine peavalu, mis võib tekkida järsult
- Nägemishäired ühes või mõlemas silmas
- Järsk kõnnakõverus või tasakaalukadu, mis võib põhjustada kukkumist
Peamiseks põhjuseks on ateroskleroos, mis on arterite krooniline põletikuline seisund. Riskitegurite hulka kuuluvad: vanus (eriti üle 60-aastased), suitsetamine, kõrge vererõhk (hüpertensioon), kõrgenenud LDL- („halva“) kolesterooli tase ja madal HDL-kolesterool, diabeet (suhkurtõbi), rasvumine ja istuv eluviis. Olulist rolli mängib ka perekondlik eelsoodumus südame-veresoonkonna haigustele. Pikaajaline põletik või arterite vigastus võib samuti kiirendada plaagide teket.
Diagnoosi kinnitamiseks ja ahenemise raskusastme hindamiseks kasutatakse mitmeid mitteinvasiivseid ja invasiivseid meetodeid. Kuldstandardiks peetakse Doppleri ultrasonograafiat, mis võimaldab visualiseerida verevoolu kiirust ja plaagide struktuuri. Täpsemaks hindamiseks võib kasutada arvutomograafilist angiograafiat (CTA) või magnetresonantsangiograafiat (MRA). Traditsiooniline angiograafia, kus kontrastainet süstitakse soontesse, kasutatakse harvemini, kuna see on invasiivsem. Lisaks tehakse üldised veretööd riskitegurite hindamiseks.
Ravi sõltub ahenemise raskusastmest ja sümptomitest. Mõõduka ahenemise (alla 60%) ja sümptomiteta patsientidel keskendutakse eluviisimuutustele ja ravimitele: atsetüülsalitsüülhape või klopidogrel verehüübimise vähendamiseks, statiinid kolesterooli alandamiseks ja vererõhu ravimid. Oluline on suitsetamisest loobumine ja kaalukaotus. Tõsise ahenemise (üle 70%) või sümptomaatilise patsiendi puhul kaalutakse kirurgilist sekkumist – karotiidide endarterektomiat (plaagi kirurgiline eemaldamine) või angioplastikat koos stendi paigaldamisega, et arter avaneks.
Võta KOHE ühendust hädaabiteenistusega (kutse number 112), kui teil või teie lähedasel ilmnevad insuldi märgid: järsk nõrkus, tuimus, kõnehäired, nägemisprobleemid või tugev peavalu. Need on eluohtlikud seisundid. Planeeritud konsultatsioon neuroloogi või südame-veresoonkonnahaiguste spetsialisti (kardioloogi/vaskulaarkirurgi) juurde on vajalik, kui on esinenud TIA sümptomeid (mis kestsid mõne minuti kuni tunni ja kadusid), kui teil on palju riskitegureid või kui kaelaultrasoonil (Duplex) on tuvastatud kaunissoonide muutused. Regulaarne kontroll on oluline riskirühmas.