Aorta aneuüsm
Kirjeldus
Aorta aneuüsm on aordi seina püsiv nõrgenemine ja selle tagajärjel tekkinud lokaalne, võrsekujuline laienemine. See on tõsine seisund, mis võib põhjustada eluohtlikku aordi rebestust, kui seda ei avastata ja ravita õigeaegselt. Erinevalt paljudest teistest südame-veresoonkonna haigustest võib see sageli areneda ilma selgete sümptomiteta, mistõttu regulaarne tervisekontroll riskirühma kuuluvatel inimestel on eriti oluline.
Aorta aneuüsm on haiguslik seisund, mille puhul keha suurima arteri – aordi – sein nõrgeneb ja laieneb ebanormaalselt. Aord kannab hapnikurikka verd südamest kõigile elunditele. Nõrgenenud sein ei pruugi enam taluda vere rõhku, mis võib viia selle väljapaisumiseni ja lõplikult rebestumiseni. Rebestumine põhjustab massiivset sisemist verejooksu ning on äärmiselt eluohtlik, nõudes kohest kirurgilist sekkumist. Enamasti esineb aneuüsme kõhu- või rindkerasis, sõltuvalt aordi kahjustatud segmendi asukohast.
- Sageli puuduvad tähelepanuväärsed sümptomid.
- Avastatakse juhuslikult teistel eesmärkidel tehtud uuringutel (nt kõhuultrahelil).
- Püsiv või pulsi tundev valu kõhu, selja või rindkerapiirkonnas.
- Tunne survest või täiskoppis olemist kõhus.
- Köha, kähe hingamine või hingamisraskused (rindkerapunkti aneuüsmi korral).
- Käte või jalgade nõrkus, kui aneuüsm surub seljaaju või närve.
- Järsk, erakordselt tugev valu (kirjeldatakse kui „rebestavat“) seljas, kõhus või rinnus.
- Tehitis, higistamine ja külm nahk.
- Kiire ja nõrk pulss.
- Iiveldus, oksendamine või teadvuse kaotus.
- Sügava verejoonise kiire langus põhjustatud šokk.
Aorta aneuüsmi peamiseks põhjuseks on arteri seina struktuuri nõrgenemine, mida soodustavad mitmed tegurid. Olulisim neist on ateroskleroos, mille puhul arteri seinale kogunevad rasvad ja lubi, muutes seina jäigemaks ja hapraks. Pidevalt kõrge vererõhk surub nõrgenenud seina välja. Suitsetamine on üks tugevamaid käivitavaid tegureid, kahjustades veresoone seinu. Olulist rolli mängib ka pärilik kalduvus – perekonnas esinevad aneuüsmid või sidkonna haigused nagu Marfani või Ehlers-Danlosi sündroom. Lisaks suurendavad riski vanus (eelkõige üle 65-aastased mehed), trauma ning arterite põletikulised haigused (arteriidid).
Aneuüsmi kahtlus tekkib sageli juhuslikult või patsiendi sümptomite põhjal. Esmaseks meetodiks on füüsiline uuring, mille käigus arst võib kõhul tunda aneuüsmi pulsatsiooni. Kõige olulisem ja ohutum kinnitusuuring on kõhupoe ultraheli (ultraheli), mis võimaldab täpselt mõõta aordi läbimõõtu ja aneuüsma suurust. Arvutitomograafia (CT) annab täpse kolmemõõtmelise pildi aneuüsma asukohast, kujust ja suhtlemisest teiste veresoontega, mida kasutatakse sageli operatsiooni planeerimiseks. Magnetresonantstomograafia (MRT) on alternatiiv ilma kiirguseta. Konkreetsetel juhtudel võidakse kasutada ka aordi angiograafiat, kuid see on invasiivsem meetod.
Ravi taktika sõltub aneuüsma suurusest, kasvukiirusest ja asukohast, samuti patsiendi üldtervisest.
1. Jälgimine ja elustiili muutmine: Väikeseid ja sümptomeid mitte põhjustavaid aneuüsmasid (nt kõhuaordi läbimõõduga alla 5,5 cm) tavaliselt opereerita. Patsientidele määratakse regulaarsed jälgimisuuringud (ultraheli või CT) ning soovitatakse ranget riskitegurite kontrolli: vererõhu alandamine ravimitega, suitsetamisest loobumine, kolesterooli taseme jälgimine ja tervislik toitumine.
2. Kirurgiline ravi: Suuremate või kiiresti kasvavate aneuüsmade puhul on vaja operatsiooni enne rebestumist. Kahte peamist meetodit:
- Avatud operatsioon: Rind- või kõhukõrguses tehakse laius, kahjustatud aordi segment asendatakse kunstse graftiga (implandiga). See on laiaulatuslik protseduur, mis nõuab pikemat taastumisaega.
- Endovaaskulaarne aordi reparatsioon (EVAR/TEVAR): Vähem invasiivne meetod, kus kateteri kaudu soonde sisestatakse kokkupandav graft, mis paigaldatakse aneuüsma sisse ja isoleerib selle verevoolust. Taastumine on kiirem, kuid meetod ei sobi kõigile aneuüsmade tüüpidele ja vajab eluaegset jälgimist.
Kohene arstiabi (kutsuge kiirabi!) on vajalik järgmiste sümptomite korral: järsk, talumatu valu seljas, kõhus või rinnus; teadvuse kaotus või äge nõrkus; higistamine koos kahvatuse ja kiire pulsiga. Need võivad viidata aordi rebestumisele.
Plaanipärase konsultatsiooni kardiolog või verevessel kirurgiga on vaja, kui: Teil on perekonnas esinenud aorta aneuüsma; Teil on diagnoositud sidkonna haigus; Te kuulute kõrge riski gruppi (mees, üle 65-aastane, kauaaegne suitsetaja, kõrge vererõhk) ja soovite läbi viia skriiningu; Te tunnete ebatavalist pulssi või survetunnet kõhus või püsivat selja- või kõhuvalu teadmata põhjusel.