Kõhu-aordi aneurüsm
Kirjeldus
Kõhu-aordi aneurüsm on eluohtlik seisund, mille korral kõhu piirkonnas asuv suur veresoon (aort) püsivalt laieneneb ja nõrgeneb. See on sageli varjatud ja progresseeruv haigus, mis võib lõppeda aordi lõhkemisega, põhjustades eluohtlikku sisemist verejooksu. Ýigeaegne tuvastamine ja ravi on üliolulised patsendi ellujäämise tagamiseks.
Kõhu-aordi aneurüsm (KAA) on aordi, keha suurima arteri, püsiv patoloogiline laienemine kõhuõõnes. Tavaliselt diagnoositakse seda, kui aordi läbimõõt ületab 3 cm või on üle 50% suurem kui tervetel samavanustel indiviididel. Seisund areneb aordi seina keskmise kihi (media) nõrgenemise tõttu, mis vähendab selle elastsust ja vastupidavust vererõhule. Aordi seina nõrgenedes see venib, moodustades õõnsuse (aneurüsmakoti), mis suureneb aja jooksul. See suurendab oluliselt riski aordi lõhkemise (ruptuuri) suhtes, mis on erakordselt kõrge suremusega kirurgiline hädaolukord.
- Tavaliselt puuduvad sümptomid, diagnoositakse juhuslikult teiste tervisekontrollide ajal.
- Pidev, tuim või pulseriv valu kõhus, selja või külje alaosas.
- Tunne pulssimist kõhus.
- Selja- või külgevalu, mis võib ulatuda puusadeni või jalgadeni.
- Äge, tõusev ja raputav kõhu-, selja- või küljevalu.
- Hüpotensioon (madal vererõhk), kiire pulss, teadvuse hägustumine.
- Külm nahk, higistamine, iiveldus, oksendamine.
- Šokk (verevarustuse häire) ja kollaps.
Kõhu-aordi aneurüsmi täpne põhjus ei ole alati teada, kuid selle arengut soodustab ateroskleroos (arterite kõvenemine), mis nõrgestab aordi seina. Peamised riskitegurid hõlmavad: vanus (üle 65 aasta mehed on enim ohustatud), suitsetamine (tugevaim käitumuslik riskitegur), kõrgenenud vererõhk (hüpertensioon), ateroskleroosi esinemine, perekondlik anamnees (ligikaudu 15-20% juhtudest on pärilikud), meeste sugu (mehed haigestuvad 4-5 korda sagedamini) ja mõned sidekoehaigused (nagu Marfani sündroom).
Kuna haigus on sageli sümptomiteta, on oluline riskirühma kuuluvatel inimestel läbi viia skriiningut. Peamised diagnostilised meetodid on: 1) Kõhuultraheli (ultraheli) – kuldstandard esmaseks diagnoosimiseks ja aneurüsmi suuruse jälgimiseks; see on kiire, ohutu ja mitteinvasiivne meetod. 2) Arvutitomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRT) – annab täpsema pildi aneurüsmi kujust, suurusest ja anatoomiast, eriti enne plaanilist operatsiooni. 3) Aordi angiograafia – kasutatakse harvemini, peamiselt operatsiooni planeerimisel.
Ravi sõltub aneurüsmi suurusest, kasvukiirusest ja patsiendi üldisest tervisest. Väikese aneurüsmi (läbimõõduga alla 5,5 cm meestel ja alla 5,0-5,2 cm naistel) korral kasutatakse konservatiivset lähenemist: regulaarne jälgimine ultragraafia abil (iga 6-12 kuu järel), suitsetamisest loobumine, vererõhu range kontroll ja rasestanooli (statiinide) ning mõnede vererõhuvastaste ravimite (ACE inhibitoorid, AT II retseptoride blokaatorid) kasutamine ateroskleroosi ja aneurüsmi kasvu aeglustamiseks. Suure aneurüsmi või kiire kasvuga korral on vaja kirurgilist sekkumist: 1) Avatud kirurgia – aneurüsmi eemaldamine ja sünteetilise grafti (proteesi) paigaldamine. 2) Endovaaskulaarne aordi reparatsioon (EVAR) – vähem invasiivne protseduur, mille käigus graft viiakse kohale soonesisese teed pidi reiearteri kaudu. Meetodi valik sõltub anatoomiast ja patsiendi seisundist.
1) KUI TEIL ON RISKITEGUREID (meessoost, üle 65-aastane, suitsetaja, perekonnas aneurüsme) – konsulteerige arstiga skriiningu (kõhuultraheli) vajaduse osas. 2) KUI TEKKIB UUS, PIDEV VÕI PULSERIV VALU KÕHUS VÕI SELJAS – ärge oodake, see võib olla aneurüsmi kasvu märk. 3) ÄGE HÄDAOLUKORD: Kui teil tekib äkki tugev, raputav valu kõhus või seljas, millega kaasneb vererõhu langus, pearinglus, teadvuse hägustumine või oksendamine – see võib tähendada aordi lõhkemist. Võtke KOHE ühendust hädaabinumbriga (112) või sõitke kiireloomulisse eriosakonda. Ärge riskige, ruptuuri korral on aeg kriitiline.