Rindkere aordi aneüriism (Thoracalise aordi aneüriism)
Kirjeldus
Rindkere aordi aneüriism on eluohtlik seisund, mille korral rindkere piirkonnas asuva suurim arter – aorta – nõrgenevad seinad laienevad ja moodustub 'punn'. See võib puruneda või lõhkeda, põhjustades eluohtlikku sisemist verejooksu. See on sageli varjatud ja sümptomiteta, mistõttu korrapärane tervisekontroll on väga oluline.
Aordi aneüriism on aordi seina püsiv ja patalt laienemine, mis on tavaliselt põhjustatud seina nõrgenemisest. Rindkere aordi aneüriism (RAA) asub rinnaõõnes, kus aorta väljub südamest ja kulgeb allapoole kõhuõõnde. Kui aneüriism suureneb, muutub aordi sein õhemaks ja hapraks. See suurendab oluliselt lõhkemise (ruptuuri) ohtu, mis on meditsiiniline erakorraline olukord. Lisaks võib aneüriismist lahti rebeneda verehümbad (trombid), mis võivad teisi organeid varustavaid veresooni ummistada.
- Sageli areneb ja kasvab täiesti märkamatult.
- Võib jääda avastamata kogemata tehtud pildiuuringu käigus.
- Rinnus- või seljakohal pidev, sügav või lööv valu.
- Köha, kurgupõletik, hingamiserksus (raskused sügavalt hingata).
- Kärestikuline hääl (õhutoru kokkusurumise tõttu).
- Raskused neelamisega (söögitoru kokkusurumine).
- Äge, rebenev või lõikav valu rinnus või selja ülaosas, mis võib kiirduda kaelasse või kätesse.
- Langev vererõhk, millele järgneb teadvuse kaotus.
- Nõrkus, higistamine, kahvatus, kiire pulss.
- Raskused hingata, lämbumistunne.
Peamiseks põhjuseks on ateroskleroos, mis nõrgestab veresoone seina. Teised olulised tegurid hõlmavad: pikaajaline kõrgenenud vererõhk (hüpertensioon), sündmuslikud sidekoe haigused (nagu Marfani sündroom), aordi seina põletik (aortiit), trauma (nt autoõnnetus). Riskiteguriteks on meessugu, vanus üle 65 aasta, tubakasuitsetamine, aordi aneüriismi perekonnalugu, kõrge vererõhk ja kõrgkolesterool.
Rindkere aordi aneüriismi avastatakse sageli juhuslikult teistel põhjustel tehtud uuringutel. Spetsiifilised meetodid on: kompuutertomograafia (CT) – kuldstandard, mis annab täpse pildi aneüriismi suurusest, kujust ja asukohast; magnetresonantstomograafia (MRT); transtorakaalne ehokardiograafia (südameultraheli rindkere kaudu); ja kontrastainega aordi angiograafia. Tavaline rindkere röntgen võib näidata aordi laienemist, kuid ei ole piisav täpseks diagnoosiks.
Ravi sõltub aneüriismi suurusest, kasvukiirusest ja sümptomitest. Väikeseid (<5 cm), sümptomiteta aneüriisme jälgitakse regulaarselt pildiuuringutega (nt CT iga 6-12 kuu järel). Elustiilimuutused on kriitilised: suitsetamisest loobumine, vererõhu ja kolesterooli ranget kontrolli, tervislik toitumine ja regulaarne füüsiline tegevus (raskete tõstmiste vältimine). Ravimid hõlmavad vere rõhku alandavaid ravimeid (nt beetablokaatorid, RAS-blokaatorid). Suuremate või kiiresti kasvavate aneüriismide korral on vaja operatsiooni: avatud operatsioon, kus nõrgenenud aordi lõik asendatakud kunstse veresoonega; või endovaskulaarne protseduur (EVAR/TEVAR), kus tuuakse stentgraft aneüriismi sisse soonesisese teel, et isoleerida see vereringest.
Kui teil on ükskõik milline uus, tugev või püsiv valu rinnus, seljal või kaelas, eriti kui see on seotud hingamiserksuse, pearingluse või teadvusekao tundega – see on ERAAKORRALINE OLUKORD ja nõuab kohest arstiabiteenuse (112) kutsmist. Planeeritud visiit kardiologile või südamekirurgile on vajalik, kui: teile on juhuslikult avastatud aordi laienemine; teil on perekonnas aordi aneüriismi või äkilise südamesurma juhtumeid; teil on diagnoositud sidekoe haigus (nt Marfani sündroom); või teil on riskitegureid ja soovite riskianalüüsi teha.