FIM (Funktsionaalse iseseisvuse mõõt)

Kirjeldav

Näitaja kohta

FIM (Funktsionaalse iseseisvuse mõõt) on standardiseeritud hindamisskaala, mida kasutatakse patsiendi funktsionaalse iseseisvuse taseme objektiivseks hindamiseks rehabilitatsiooniprotsessis. See võimaldab hinnata patsiendi võimet teha igapäevaseid tegevusi ning jälgida taastumise dünaamikat ajas.

Mis on FIM (Funktsionaalse iseseisvuse mõõt)?

Funktsioon

Hinnata patsiendi tegevusvõimet ja iseseisvust igapäevastes tegevustes (nt söömine, riietumine, liikumine, suhtlemine).
Tagada ühtne ja võrreldav hindamine erinevate patsientide ja rehabilitatsiooniasutuste vahel.
Jälgida taastumise edenemist ja tulemuslikkust raviprotsessis.

Päritolu ja kasutus

Meetod arendati välja 1980ndatel Ameerika Ühendriikides.
Seda kasutatakse laialdaselt peamiselt neuroloogiliste häirete (nt insult, traumaline ajukahjustus) ja muude liikumisvõimetust põhjustavate seisundite korral.
Hindamist teeb spetsiaalselt koolitatud rehabilitatsioonimeeskonna liige.

Hindamise protseduur

Protseduur

Hindaja (nt füsioterapeut, ergoterapeut või õde) hindab patsiendi tegelikku sooritust 18 erinevas igapäevategevuses vaatluse ja/või vestluse alusel.
Iga tegevuse eest antakse skoor skaalal 1 kuni 7, kus 1 tähendab täielikku abivajadust ja 7 täielikku iseseisvust.
Hindamine võib toimuda nii haiglas, rehabilitatsioonikeskuses kui ka kodus. Tulemused kantakse standardvormile.

Ettevalmistus

Patsient ei vaja erilist füüsilist ettevalmistust.
Oluline on, et hindamist tehakse patsiendi tavalises keskkonnas või olukorras, mis kajastab tema päevast funktsioneerimist.

FIM tulemuste tõlgendus

Skoori tähendused (1-7)

7 – Täielik iseseisvus: Tegevus sooritatakse turvaliselt, kiiresti ja ilma abita.
6 – Modifitseeritud iseseisvus: Sooritamine nõuab abiseadet või võtab ebatavaliselt palju aega, kuid abi isikult pole vaja.
5 – Juhitud iseseisvus: Patsient vajab soovitusi, järelevalvet või vähest ettevalmistust, kuid füüsilist abi ei ole.
4 – Minimaalne abi: Patsient teeb ise vähemalt 75% tegevusest, kuid vajab füüsilist abi ülejäänud osas.
3 – Mõõdukas abi: Patsient teeb ise 50–74% tegevusest, vajab märkimisväärset füüsilist abi.
2 – Oluline abi: Patsient teeb ise 25–49% tegevusest, vajab pidevat ja olulist füüsilist abi.
1 – Täielik abi: Patsient teeb ise alla 25% tegevusest või täielik abi on vajalik.

Kõrge skoori tähendus

Kõrged skoorid (6–7) näitavad head funktsionaalset iseseisvust, mis võimaldab patsiendil elada ilma pideva abita.
See võib viidata edukale rehabilitatsioonile ja võimaldab kaaluda väljakirjutamist või koduellu naasmist.
Siiski võib iseseisvus olla modifitseeritud, mis tähendab, et patsient kasutab abivahendeid (nt karkud, ratastool).

Indikatsioonid: millal tehakse FIM hindamist?

Peamised olukorrad

Neuroloogiliste haiguste (insult, spinaline trauma, multiple skleroos) korral funktsionaalse seisundi hindamiseks.
Rehabilitatsiooni alguses baastaseme määramiseks ja individuaalse raviplaani koostamiseks.
Regulaarselt rehabilitatsiooni käigus edeneme hindamiseks (nt iga 2–4 nädala järel).
Enne ja pärast olulisi raviseisundeid või väljakirjutamist haiglast.

Konsultatsioon spetsialistidega

FIM hindamist korraldavad ja tõlgendavad rehabilitatsiooniarstid, füsioterapeudid ja ergoterapeudid.
Soovitatav on konsulteerida neuroloogi või füsiatri, kui on kahtlus neuroloogilise kahjustuse ulatuse või prognoosi osas.