Difusioon-MRT
Ei kohaldu
Näitaja kohta
Difusioon-MRT on spetsiaalne magnetresonantstomograafia (MRT) tehnika, mis võimaldab visualiseerida ja kvantifitseerida vedelike (eelkõige vee) molekulaarset difusiooni elusates kudedes. Seda kasutatakse laialdaselt eriti neuroloogias aju struktuuriliste ja funktsionaalsete muutuste hindamiseks. Meetod on kriitiliselt oluline varajaste isheemiliste muutuste, kasvajate ja mõnede põletikuliste protsesside diagnoosimisel.
Funktsioon
- Kaardistab vedelike (vee) molekulide difusiooni piirangud kudedes.
- Võimaldab hinnata koe terviklikkust ja rakkude tihedust.
- Kasutatakse peamiselt aju uuringutes, kuid ka muudes kehaosades (nt rindkere, kõhuõõs).
Tehnoloogia ja põhimõte
- Põhineb magnetresonantstomograafia (MRT) tehnoloogial.
- Mõõdab difusioonikoefitsienti (ADC väärtus), mis iseloomustab molekulide liikumise vabadust.
- Annab nii kvalitatiivseid (pildid) kui ka kvantitatiivseid (numbrilised väärtused) tulemusi.
Ettevalmistus
- Enamikul juhtudel erilist ettevalmistust (nt nälgimist) ei vaja.
- Enne uuringut tuleb eemaldada kõik metallesemed (eheded, riideetailid).
- Oluline on teavitada arsti klamberdatud metallist implantaatidest, rasedusest või klaustrofoobiast.
Protseduur
- Patsient asetatakse liugelauale, mis siseneb MRT-toru (tunneli) sisse.
- Uuringu ajal on vaja lamas olla liikumatult, et pildid oleksid selged.
- Aparatuur teeb erinevaid sektsioone, luues kolmemõõtmelise pildi.
- Difusioon-MRT sekvents eristub tavalisest MRT-st spetsiifiliste impulssjadade poolest.
- Tüüpiline uuringu kestus on 20 kuni 45 minutit.
Ajustress (Insult) – Kõige olulisem rakendus
- Äge isheemia (verevarustuse puudus) põhjustab rakkude turse ja difusiooni aeglustumist, mis ilmneb pildil tumedana (madal ADC).
- Võimaldab insulti tuvastada juba esimeste minutite jooksul, palju varem kui tavaline MRT või KT.
Kasvajad ja neoplastilised protsessid
- Malignsed (pahaloomulised) kasvajad on tihti tiheda rakkudega, mis piiravad difusiooni (madalam ADC võrreldes tervete kudedega).
- Diffusioon-MRT aitab eristada kasvaja tüüpi, hinnata vastust raviyle ja tuvastada korduvaid kasvajaid.
Infektsioonid ja põletikud
- Mõned ajuabsessid või entsefalitiidid võivad näidata difusiooni piiranguid.
- Abiks eristamisel muude haiguste (nt insulti) suhtes.
Trauma ja degeneratiivsed haigused
- Trauma järgsed difuussed kahjustused (DAI) võivad olla nähtavad.
- Uuritakse ka mõningate dementsushäirete (nt Alzheimer) korral.
Peamised meditsiinilised näidustused
- Ägeda ajustressi (insulti) kahtlus – kiire ja täpne diagnostika.
- Ajukasvaja (primaarse või metastaatilise) tuvastamine, iseloomustamine ja leviku hindamine.
- Infarktist või ravist tingitud aju muutuste (nt nekroos, tsütotoksilisus) hindamine.
- Mõnede infektsioonide (absess) või põletikuliste haiguste (nt multiple skleroos) uuring.
- Peatrauma järel difuusse aju kahjustuse hindamine.
Kes tellib ja analüüsib uuringu?
- Neuroloog – enamik indikatsioone on neuroloogilised.
- Onkoloog – kasvajate hindamiseks ja ravi jälgimiseks.
- Radioloog (rentgenarst) – teostab uuringu tehnilise osa ja annab esmase arvustuse.
- Kirurg – operatsioonieelses planeerimises.
Seotud uuringud
Otsi näitajat
11-dehidrotromboksaani B2
11-deoksükortisool
13q deletsiooni uuring
14-3-3 valk CSF-is
16-alfa-hüdroksüestron
17-alfa-hüdroksüprogesteroon
17-hüdroksüprogesteroon
1q amplifikatsiooni uuring
2-hüdroksüestrioon
2-metoksüestron
2-tunnine glükoositaluvuse test
216 toidu intolerantsuse uuring
24 tunni uriinikreatiinini tase
24-tunnine Holteri monitorimine
24-tunnine pH-meetria
24-tunnine uriinalbumiin
24-tunnine uriini fosfor
24-tunnine uriini kaalium
24-tunnine uriini tsüstiin
24-tunnine uriini valkproteiin