Difusioon-MRT
Difusioon-MRT on spetsiaalne magnetresonantstomograafia (MRT) tehnika, mis võimaldab visualiseerida ja kvantifitseerida vedelike (eelkõige vee) molekulaarset difusiooni elusates kudedes. Seda kasutatakse laialdaselt eriti neuroloogias aju struktuuriliste ja funktsionaalsete muutuste hindamiseks. Meetod on kriitiliselt oluline varajaste isheemiliste muutuste, kasvajate ja mõnede põletikuliste protsesside diagnoosimisel.
- Kaardistab vedelike (vee) molekulide difusiooni piirangud kudedes.
- Võimaldab hinnata koe terviklikkust ja rakkude tihedust.
- Kasutatakse peamiselt aju uuringutes, kuid ka muudes kehaosades (nt rindkere, kõhuõõs).
- Põhineb magnetresonantstomograafia (MRT) tehnoloogial.
- Mõõdab difusioonikoefitsienti (ADC väärtus), mis iseloomustab molekulide liikumise vabadust.
- Annab nii kvalitatiivseid (pildid) kui ka kvantitatiivseid (numbrilised väärtused) tulemusi.
- Enamikul juhtudel erilist ettevalmistust (nt nälgimist) ei vaja.
- Enne uuringut tuleb eemaldada kõik metallesemed (eheded, riideetailid).
- Oluline on teavitada arsti klamberdatud metallist implantaatidest, rasedusest või klaustrofoobiast.
- Patsient asetatakse liugelauale, mis siseneb MRT-toru (tunneli) sisse.
- Uuringu ajal on vaja lamas olla liikumatult, et pildid oleksid selged.
- Aparatuur teeb erinevaid sektsioone, luues kolmemõõtmelise pildi.
- Difusioon-MRT sekvents eristub tavalisest MRT-st spetsiifiliste impulssjadade poolest.
- Tüüpiline uuringu kestus on 20 kuni 45 minutit.
- Äge isheemia (verevarustuse puudus) põhjustab rakkude turse ja difusiooni aeglustumist, mis ilmneb pildil tumedana (madal ADC).
- Võimaldab insulti tuvastada juba esimeste minutite jooksul, palju varem kui tavaline MRT või KT.
- Malignsed (pahaloomulised) kasvajad on tihti tiheda rakkudega, mis piiravad difusiooni (madalam ADC võrreldes tervete kudedega).
- Diffusioon-MRT aitab eristada kasvaja tüüpi, hinnata vastust raviyle ja tuvastada korduvaid kasvajaid.
- Mõned ajuabsessid või entsefalitiidid võivad näidata difusiooni piiranguid.
- Abiks eristamisel muude haiguste (nt insulti) suhtes.
- Trauma järgsed difuussed kahjustused (DAI) võivad olla nähtavad.
- Uuritakse ka mõningate dementsushäirete (nt Alzheimer) korral.
- Ägeda ajustressi (insulti) kahtlus – kiire ja täpne diagnostika.
- Ajukasvaja (primaarse või metastaatilise) tuvastamine, iseloomustamine ja leviku hindamine.
- Infarktist või ravist tingitud aju muutuste (nt nekroos, tsütotoksilisus) hindamine.
- Mõnede infektsioonide (absess) või põletikuliste haiguste (nt multiple skleroos) uuring.
- Peatrauma järel difuusse aju kahjustuse hindamine.
- Neuroloog – enamik indikatsioone on neuroloogilised.
- Onkoloog – kasvajate hindamiseks ja ravi jälgimiseks.
- Radioloog (rentgenarst) – teostab uuringu tehnilise osa ja annab esmase arvustuse.
- Kirurg – operatsioonieelses planeerimises.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
5Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!