Barorefleksi tundlikkuse uuring

Kirjeldav

Näitaja kohta

Barorefleksi tundlikkuse uuring on spetsiaalne funktsionaalne test, mis hindab keha automaatseid mehhanisme vererõhu regulatsiooniks. See mõõdab baroretseptorite reaktsiooni kiirust ja tõhusust vererõhu muutustele. Uuring annab väärtuslikku teavet autonoomse närvisüsteemi seisundi kohta.

Mis on barorefleksi tundlikkuse uuring?

Funktsioon

Barorefleks on keha kiire refleksne mehhanism vererõhu stabiilsuse säilitamiseks.
Uuring kvantifitseerib selle refleksi tundlikkust, mõõtes südame löögisageduse reageerimist plahvatuslikule vererõhu muutusele.
See on oluline autonoomse närvisüsteemi (sümpaatilise ja parasümpaatilise) funktsionaalse reservi indikaator.

Meetodi põhimõte

Uuring põhineb baroretseptorite (asuvad kaarikartes ja aordis) signaali edastamisel ajutüvele ja südamele.
Tundlikkust väljendatakse tavaliselt indeksina (ms/mmHg), mis näitab, kui palju südame intervall muutub vererõhu ühiku kohta.
Madal tundlikkus viitab barorefleksi funktsiooni kahjustusele, mis on seotud paljude krooniliste haigustega.

Uuringu protseduur

Protseduur

Patsient asub lamavas asendis, talle kinnitatakse pidev EKG ja vererõhu monitooring (nt Finapresi meetod).
Kasutatakse peamist meetodit: farmakoloogilist (vasopressorite, nt fenülefriini või nitroglyceriini manustamine) või füüsikalist (Valsalva manööver, kalde laud) barorefleksi stimuleerimist.
Arvutitarkvara analüüsib vererõhu ja südame löögisageduse (R-R intervallide) muutuste vahelist seost, tuletades tundlikkuse indeksi.

Valmistumine

Enne uuringut tuleb vältida kofeiini, nikotiini ja teatud ravimeid (kardiovaskulaarsed, autonoomset süsteemi mõjutavad) vastavalt arsti juhistele.
Uuring toimub puhkeolekus, patsiendil on oluline lõdvestuda.
Kestus on umbes 30–60 minutit.

Mida näitab barorefleksi tundlikkuse muutus?

Barorefleksi funktsiooni muutused ja nende tähendus

Füsioloogiline madaldumine: Normaalne vananedes, mis näitab autonoomse regulatsiooni reserve vähenemist.
Barorefleksi tundlikkuse langus (BRS-väärtuse alanenud): Levinum seisund, mis on seotud autonoomse neuropaatiaga (nt diabeet, Parkinsoni tõbi), südamepuudulikkuse, püsiva hüpertoonia, müokardiinfarkti järel ja magedaõõne haigustega.
Barorefleksi tundlikkuse tõus (BRS-väärtuse tõusnud): Harvem esinev. Võib olla seotud treenituse tõttu (spordilastel) või mõne spetsiifilise neuroloogilise häirega, mis muudab autonoomset reageerimist ülitundlikuks.

Indikatsioonid: millal tehakse seda uuringut?

Peamised näidustused

Autonoomse närvisüsteemi funktsioonihäire kahtlus (nt sünkoob, ortostaatiline hüpotensioon).
Kardiovaskulaarsete haiguste riski ja prognoosi hindamine (nt pärast südameinfarkti, südamepuudulikkus).
Krooniliste haiguste, nagu diabeet või Parkinsoni tõbi, seotud autonoomse neuropaatia diagnoosimine ja jälgimine.
Uurimine arvatava suurenenud äkkisurma riski korral.

Kes tellib?

Uuringut tellivad ja tulemusti interpreteerivad tavaliselt **kardioloogid** või **neuroloogid**.
Ka **kliinilise füsioloogia** või **rehabilitatsioonimeditsiini** spetsialistid.