Elukvaliteedi hindamine

Kirjeldav

Näitaja kohta

Elukvaliteedi hindamine on oluline instrument, mis võimaldab hinnata inimese üldist heaolu, sealhulgas füüsilist, vaimset ja sotsiaalset seisundit. Seda kasutatakse laialdaselt nii meditsiinis kui ka sotsiaalteadustes, et mõõta ravitulemusi, haiguse mõju ja üldist elurõõmu. Hindamine põhineb sageli standardiseeritud küsimustikel, mis kajastavad patsiendi enda kogemusi.

Mis on elukvaliteedi hindamine?

Funktsioon

Elukvaliteedi hindamine mõõdab subjektiivset heaolu ja igapäevase elu rahulolu taset.
Seda kasutatakse patsiendi seisundi monitoorimiseks, ravitulemuste hindamiseks ning tervise- ja sotsiaalteenuste planeerimiseks.

Lähteained

Hindamine põhineb patsiendi enda hinnangutel või vaatlejate andmetel.
Sagedaselt kasutatavad instrumentid on SF-36, EQ-5D, WHOQOL-BREF ja haigusspetsiifilised küsimustikud.

Hindamise protseduur

Ettevalmistus

Erilist füüsilist ettevalmistust ei ole vaja.
Oluline on tagada privaatsus ja rahulik keskkond, et vastajaks saaks keskenduda.

Protseduur

Enamik hindamisi viiakse läbi ise täidetavate küsimustike või struktureeritud intervjuude vormis.
Vastaja hindab erinevaid eluvaldkondi (nt valu, väsimus, meeleolu, igapäevategevused, sotsiaalsed suhted) skaalal.
Tulemused skooritakse ja võrreldakse normandmete või varasemate hindamistega.

Kõrge elukvaliteedi tulemuse tõlgendamine

Tähendus

Kõrged punktiskoorid näitavad head üldist heaolu ja rahulolu eluga.
See võib viidata tõhusale raviks, head toimetulekule haigusega või toetavale keskkonnale.
Kõrge elukvaliteet on seotud parema pikemaajalise prognoosiga paljude haiguste puhul.

Potentsiaalsed tegurid

Hea füüsiline tervis ja funktsioneerimisvõime.
Tugevad sotsiaalsed toetusvõrgustikud ja peresuhted.
Rahuldav töö- ja majanduslik olukord.
Positiivne vaimne tervis ning tõhus stressihaldus.
Tõhus ravimine ja sümptomite kontroll.

Indikatsioonid: millal tehakse elukvaliteedi hindamist?

Kliinilised olukorrad

Krooniliste haiguste (nt vähk, südamepuudulikkus, reuma) puhul, et hinnata haiguse mõju ja ravi tõhusust.
Enne ja pärast suuremaid raviprotseduure või operatsioone.
Uute ravimite või teraapiate kliiniliste uuringute käigus.
Vaimse tervise häirete (nt depressioon, ärevus) hindamisel ja jälgimisel.
Palliatiivravis, et tagada parim võimalik elukvaliteet.

Spetsialistid